Anneli Urge teraapilised juurajutud

Vandeadvokaat ja õigusteadlane Carri Ginter: „Võtame vabadused tagasi!“

Kas tahad elada riigis, mis jälgib, trahvib, karistab ja võtab ära enamuse sinu sissetulekust, et järelevalvajaid, andmebaase ja 6. kolonni toita? Carri Ginter innustab kriitiliselt mõtlema ja valvsust mitte kaotama, oma riigi suhtes heaperemehelikult nõudlikud olema ja tarku inimesi avalikult sõna võtma, et nende hääl ka poliitikute kõrvu ulatuks.

Kuuleme, milliseid reegleid ja andmekogusid me ei vaja ja kuidas nendest vabaneda. Kuidas mõjutab pidev jälgimine inimeste arengut, isikuvabadusi ja vaimset tervist. Miks vanematel tuleks hoiduda oma laste positsioneerimisest ja kuidas digitehnoloogial põhinev manipuleerimine riivab meie privaatsusõigust ja väljendusvabadust. Kas digiallkirja saab võltsida ja miks tuleb hoiduda suurte superandmebaaside loomisest.

Anneli Urge teraapilised juurajutud #26 Loomade õigustest.

Kas oled kuulnud ütlust, et see siin on loomade maailm ja meie - inimesed, ainult elame selles. Loomad on tundlikud olendid, kellel on arenenud omavahelised suhted ja inimestega võrdsed õigused. Kahetsusväärselt sekkub inimene pidevalt loomade ellu ja tema terve mõistuse vastaste tegude hulk on üüratu. Õigusruum loomade kaitseks on hõre ning õigusloomesse ega kohtupidamisse ei kaasata piisavalt eriteadmistega spetsialiste, mistõttu loomade heaolu näib Eestis sõltuvat vaid empaatiavõimelistest vabatahtlikest, kelle maailmavaade ulatub enesekesksest eneseimetlusest kaugemale. Kuuleme, kuidas luua paremat õiguskorda loomade kaitseks, millised on abistajate väljakutsed ja kuidas saame meie abistajaid aidata. Saatekülalisteks on Eesti Metsloomaühingu asutajad Katrin Idla, Marek Strandberg ja suur loomasõber Adeele Amanda.

Eesti Metsloomaühing MTÜ on vabatahtlike ühendus, mille moto on, et kõigile elusolenditele antav abi peab olema nähtav ja igat abivajajat tuleb märgata. MTÜ eesmärgiks on aidata linnakeskkonnas või looduses inimtegevuse tõttu hätta sattunud metsloomi, neid tervendada ja taasvabastada. Mõistagi on tegemist väga ressursimahuka tööga, sest tihtipeale on loomad nõnda vigastada saanud, et nad vajavad operatsioone, ravimeid, eritoitumist, transporti ja spetsiaalseid elutingimusi.

NB! Eesti Metsloomaühing MTÜ (www.metsloom.ee) on tänulik, kui kellelgi on võimalik annetada kaubik või pickup-auto abivajavate loomade transpordiks!

Huvitav vestlus närviarstiga dr. Toomas Toomsoo elust Parkinsoni tõvega.

Sõbrapäeva vestlus armastuse astroloogiast armastatud astroloogi Tiina Varataluga.

Kuuleme, mis põhjustab Eesti teatripubliku hulgas kollektiivset eufooriat. Kuidas teatrikunst modelleerib inimeste teadvust ja kujundab suhtumist ühiskondlikesse teemadesse. Sõna- ja väljendusvabadusest, ideoloogilisest- ja enesetsensuurist Eesti teatris. Kultuurisõdadest ja poliitpropagandast. Vabakutselisusest. Sõnateatri tulevikust ajal, kui meelelahutusmaailmas domineerivad tõsielušoud, lavakoomikud, TV seriaalid, mis Youtube’i, Netflix’i jt platvormide kaudu vaid ühe kliki kaugusel.

Hendrik Toompere on mitmekülgselt loominguline inimene ning oma perele ja kodule pühendunud südamlik mees. Ametilt on ta Eesti Draamateatri näitleja ja lavastaja. Hendriku jaoks on kunst harmoonia. Inspiratsiooni ammutab ta elust enesest ning pingelistes olukordades mõtleb hetkedele, kus kõik oli hästi.

Epp Kärsin on seksuaalse teadlikkuse ja naudingute koolitaja, kes reformib Eesti seksuaalharidust. Ta on veendunud, et suurem teadlikkus aitab elus õigeid valikuid teha ja naudingud saavad alguse enese heast tundmisest. Saates kuuleme, millised on meie seksuaalõigused ja kuidas neid teostada, sh mis on õigus naudingule ja kes naudingu eest vastutab. Kuidas mõjutavad New-Age ja Woke-ideoloogia meie seksuaalkäitumist, identiteeti ja suhteid. Mis on toksiline mehelikkus ja – naiselikkus. Kuidas vabaneda seksuaalsusega seotud tabudest ja topeltstandarditest ning luua tähenduslik paarisuhe.

Üks suurimaid väljakutseid, mis meid uuel aastal ees ootab, on navigeerimine üüratus inforuumis ja oma arusaama kujundamine sellest, mis tõde ja kellel õigus. Räägime sõna- ja ajakirjandusvabadusest, nn „legacy media“ tulevikust ja tsensuurist sotsiaalmeedias. Woke-kultuse ajastust ja selle juurtest, mis viivad Freudi patsientideni välja. Kuuleme, milline saab olema meie ühine inforuum uuel ajastul.

Peeter Espak on Tartu Ülikooli orientalistikakeskuse kaasprofessor, MTÜ Ühiskonnauuringute instituut juhataja ja ERR nõukogu liige.

Ühiskondliku jõuluettekirjutuse kohaselt tuleb pühade ajal olla rõõmus ja perega koos. Mida teha aga siis, kui emotsionaalne hüljatus valdab Sind ka kodus ja pereringis? Kuuleme, kuidas tervendada suhteid partneri, vanemate ja lastega ning luua emotsionaalset lähedust. Heili Laido soovib, et oleksime uuel aastal iseendale paremad sõbrad, õpiksime end rohkem tundma ja väärtustama!

Nutiseadmete ja sotsiaalmeedia mõjust meie laste vaimsele tervisele, nutikeelu otstarbekusest ning lastesõbralikest lahendustest vestleme Postimehe teadus- ja tehnoloogiatoimetuse juhataja Marek Strandbergiga USA sotsiaalpsühholoogi Jonathan Haidt’i New York Times'i bestselleri „The Anxious Generation“ (Penguin Press 2024) ainetel.

Delikaatseid terviseandmeid tuleb kaitsta erilise hoolega!

Tallinnas koolitatakse projekti „Depressioonivaba Tallinn“ raames suitsiidide ennetamiseks ja depressiooniga võitlemiseks välja n-ö väravahoidjaid – juuksureid, küünetehnikuid, raamatukoguhoidjaid ja apteekreid –, kes väidetavalt hakkavad suunama vaimse tervise probleemidega inimesi õigest kohast abi saama (ERR 23.10.24). Arvestades, et meie delikaatsete terviseandmete töötlemine on seadusega rangelt reguleeritud ning kutselistelt psühholoogidelt eeldatakse kutse-eetika nõuete täpset järgimist, tekib palju küsimusi „väravahoidja“ pädevuse, eetika, vastutuse ja usaldusväärsuse kohta. Mitte vähem tähtis teema pole „väravahoidja“ enda kaitsmine kaastundeväsimusest põhjustatud läbipõlemise eest. Mõistagi otsustab igaüks ise, kuhu ta mis teemaga pöördub.