ENNtsüklopeedia

ENNtsüklopeedia teabeseriaal teeb saateid väga erinevatel teemadel. Kahel järgmisel laupäeval alustame jutte ja lugusid spordist ja sportlastest. 8. detsembril sajandi eest asutati Eesti Olümpiakomitee. Spordiga aga tegeldi ning mõndagi saavutati juba 19. sajandil. Esimeses saates keskendume esimestele rahvusvaheliselt tuntud Eesti sportlastele. Lurich, Aberg ja Hackenschmidt tegid me rahvast tuttavamaks paljudes riikides. Saate vastuse ka küsimusele – kuidas oli Georg Lurich seotud Saint-Louisis aastal 1904 toimunud olümpiamängudega ning keda me jõumeestest tundis hästi maailmakirjanik George Bernard Shaw?

ENNtsüklopeedia selle laupäeva saate peategelast peavad paljud asjatundjad kõigi aegade parimaks sopraniks. Maria Callas oli sünnilt kreeklanna, kuid ta laulis edukalt paljude riikide lavadel. Tema bravuurosadeks kujunesid rollid Bellini, Verdi ja Puccini ooperites. Callase vokaalvõimed ning näitlejaanded võimaldasid tal menukalt esineda ka Mozarti, Wagneri, Mascagni ja Glucki lavateostes. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele staari elu ja loomingu kohta kuulete saates absoluutseks primadonnaks ülistatud ooperidiiva esituses nii üldtuntud, kui ka vähem esitatud aariaid. Sel laupäeval täitub sajand Maria Callase sünnist.

Aeg ja aastad mööduvad kiiresti. Isegi eesti popmuusikute seas on juba inimesi, kel eluaastaid üle seitsmekümne. ENNtsüklopeedia selle nädala saatetund on Tõnis Mägist, kes juba nädala jagu käib seitsmekümne kuuendat eluaastat. Meie muusikamaastikul on raske leida temast mitmekülgsemalt andekat tegijat. Tõnis Mägi on olnud edukas laulja, helilooja, klahvpillimängija, võrratu vilistaja. Eraldi saate saaks teha Tõnis Mägi teatrirollidest, mida talle on pakutud juba Mikk Mikiveri aegadest peale. Sel laupäeval eetrisse jõudvas saates tuleb juttu sellest peamisest, mille tõttu sai Merivälja poisist Tõnisest Eesti taasiseseisvumise oluline sümbol, keda rahvas kutsub austavalt Koidulaulikuks.

Sel pühapäeval jätkab ENNtsüklopeedia kuuldesari Andrew Lloyd Webberi elu ja loomingu tutvustusi. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete katkendeid muusikalidest „Ooperifantoom“, „Jeesus Kristus Superstaar“, „Armastuse aspektid“ ning „Vilista tuulde“. Neid esitavad Joanna Ampil, Sarah Brightman, Barbra Streisand, Michael Ball, Steve Barton, Michael Crawford ja Tom Jones. Alates järgmisest saatest kuulete ENNtsüklopeedia teabetunde laupäeviti kell 15.00 ning kordusena pühapäeva hommikuti kell 8.00.

"ENNtsüklopeedia" kuuldeseeria kaks järgmist saadet on pühendatud tippheliloojale, kes veel tänagi muusikat loob. Andrew Lloyd Webber on kirjutanud 21 muusikali, osa neis kõlanud lauludest on juba saanud ajatu klassika, mida loodetavasti kuulab mõnuga ka mitu järgmist põlvkonda. Saates laulavad Madonna, Elaine Paige, Jason Donovan, Ian Gillan ja Paul Nicholas. Tõenäoliselt piisab sellest, et ära arvata, millistest muusikalidest Webberi loomingule pühendatud esimeses saates juttu tuleb. Muuhulgas kuulete „Joosepi“, „Evita“, „Jeesus Kristus Superstaari“ ja „Kasside“ saamisloost ning inimestest tänu kellele Webberi muusika on lavadele ja ekraanile jõudnud.

ENNtsüklopeedia kuuldesarja järgmine saade on Galileo Galileist, keda paljud peavad renessansiajastu suurimaks teadlaseks. Ülivõrded on alati pisut eksalteeritud, kuid Galilei kuulub kindlasti inimkonna kõige suuremate ja olulisemate valgustajate hulka. Tema uurimistööd tegid meile hulga nähtavamaks nii mikro- kui makromaailma, milles elame. Saates kuulete Galilei peamistest avastustest, ta paratamatust konfliktist kirikuga ning teadlase isiklikust elust-olust. Muusikavaliku hulka kuuluvad geniaalse teadlase isa ja venna kirjutatud oopused. Mõnelegi ehk üllatusena kõlab saates ansambli „The Queen“ kõige kuulsam laul, mis sisuliselt seotud austava mälestusega Galileo Galileist.

ENNtsüklopeedia jätkab Walt Disney ja tema mitmetahulise tegevuse tutvustamist. Teises saates keskendume filmidele, mis valmisid juba pärast multimaestro lahkumist. Kuulete ka tema poolt alustatud suurfirma Walt Disney Company tänasest päevast ja pisut homsestki. Saate muusika on valitud Disney stuudio filmidest, mis on paljude lemmikud. Saates laulavad Angela Lansbury, Ariana Grande, Alessia Cara, John Legend ja Elton John, kui vaid kõige kuulsamaid nimetada. Disney multiimpeeriumi juubelit tähistatakse pidulikult ja põhjalikult. Ürituste keskne moto on „Sada aastat imesid“. Loodetavasti neid jätkub veel mõnegi inimpõlve rõõmuks.

Kinematograafia ajaloos on palju erakordseid filme ja nende loojaid. Üks neist on kahtlusteta Walt Disney nii oma loomingu, kuid ka saavutuste tõttu. Mitte kunagi pole mitte keegi oma filmide eest teeninud 22 Oscari auhinda. Disney küll ei alustanud multifilmide tootmist, kuid viis selle kinožanri esimesena täiuslikkuse piirimaile. Täna teevad animafilme arvutid, Disney ajal oli tegemist filigraanse, uskumatult palju aega ning fantaasiat nõudnud käsitööga. Sajandi eest oktoobris asutas Walt Disney koos oma vanema venna Roy’ga filmistuudio, millest on tänaseks saanud mõjuvõimas Walt Disney Company. ENNtsüklopeedia tähistab seda erakordset tähtpäeva kahe saatega, milles lisaks faktoloogiale ning kommentaaridele kõlavad paljudele meist juba lapsepõlvest tuttavad laulud Disney stuudiotes valminud filmidest.

ENNtsüklopeedia pöörab jätkuvalt tähelepanu väärikate inimeste juubelitele. Seekord tähistame juttude ja lauludega Bert Kaempferti sajandat sünniaastapäeva. Küllap igaüks meist on raadiost või heliplaatidelt kuulnud Bert Kaempferti orkestrit. Hoopis vähem on teada selle muusikamehe üllatavalt olulisest panusest tõeliste menulaulude loojana. Saates esitavad neid maailmastaarid Frank Sinatra, Nat King Cole ja Engelbert Humperdinck. Sisulist põhjust on rääkida ka Elvis Presley ning koguni superansambli The Beatles sidemeist ja seostest Bert Kaempfertiga.

ENNtsüklopeedia jätkab kuuldekaemusi teemal – The Beatles. Õigemini räägime sedakorda rohkem neljast biitlist, sest John, Paul, George ja Ringo jätkasid muusikategemist ka pärast kuulsa ansambli lagunemist. Kahju, et see nii vara juhtus, nad võinuks koos laule ja lugusid kirjutada, neid plaadistada, muusikafilme teha veel vähemalt mõnegi aasta. Igavikubänd The Rolling Stones tegutseb edukalt tänagi veel ning 20. oktoobril ilmutatakse rahvaile nende uhiuut kauamängivat „Hackney Diamonds“, millel lööb teiste maailmastaaride kõrval kaasa ka Paul McCartney. ENNtsüklopeedia teeb kokkuvõtte biitlite elust ja tegevusest, püüab selgusele jõuda, kas tõesti mindi laiali pelgalt Yoko Ono tõttu või ületasid nelja mehe egod inimvõimete ning taluvuse piirid. Loomulikult on kahju, et ansamblit The Beatles enam pole, kuid olgem tänulikud kõige selle rohke eest, mida nad tegid, kuulakem nende muusikat, mis seda kaunist terminit täna ning hommegi veel nii sisus, kui vormis väärt on.