ENNtsüklopeedia

India on hämmastavate kontrastide maa. Taj Mahali ning miljardäride losside kõrval näeb slumme, millest õõvastavamaid kohtab vaid Aafrikas. Territooriumilt on India täna seitsmes, rahvaarvult aga esimene riik maailmas. Saates tuleb lisaks mõningatele ajalooaspektidele pikemalt juttu Rabindranath Tagorest, Ravi Shankarist ja Mahatma Gandhist. Muusikavalikus kuulete klassikalisi, kuid ka tänaseid meloodiaid ja rütme.

E. T. A. Hoffmanni nimi on tuntum ta loomingust ja tähendusest Euroopa, ennekõike saksa kirjanduses. Hoffmanniga tavaliselt ei seostata Tšaikovski balletti „Pähklipureja“ või Delibesi „Coppeliat“. Ometi on need lavateosed loodud Hoffmanni jutustuste alusel. Ta oli ka andekas maalikunstnik ja karikaturist, Hoffmanni heliloomingu tippu kuuluvad kümme ooperilaadset lavateost, mitmed sümfooniad ning klaverisonaadid. Beethoven tunnustas Hoffmanni kui muusikakriitikut. „ENNtsüklopeedia“ meenutab selle andeka mehe loomingut ning teda ennast Hoffmanni 250. sünniaastapäeval.

„ENNtsüklopeedia“ seekordse saate keskmes on 47 aastat, mil Euroopas eksisteeris Saksa keisririik. See koondas ja ühendas lugematu arvu vürstiriike, neli kuningriiki ja koguni kolm vabariikliku elukorraldusega linnriiki. Keisriks oli Wilhelm I, kuid neid aastaid seostatakse peamiselt kantsler Otto von Bismarcki ning kindral von Moltkega. Juttu tuleb Kolmekeisriliidust ning Edasikindlustamise lepingust Venemaa ja Saksa keisririigi vahel. Saate muusikaosas kõlavad neil aastatel loodud muusikateosed. Neid kirjutasid Max Reger, Carl Orff ja Richard Strauss.

UNESCO andmetel on tänaseni kõige tõlgitumaks autoriks maailmas Jules Verne. Lugejaid on alati huvitanud põnevad fantaasiarikkad lood, eriti veel siis, kui polnud veel lennukeid ega kosmoselaevu. Jules Verne aga kirjeldas lendu Kuule ning me planeedi südamesse. Kuigi kirjanik meie kandis kunagi ei käinud, kirjutas ta ühes oma raamatus Eestist ja Tartu linnast. Verne oli esimene prantsuse kirjanik, kelle raamat eesti keelde tõlgiti. Verne’i teosed on innustanud paljusid autoreid muusikat kirjutama, näidendeid ja kinofilme lavastama. „ENNtsüklopeedia“ teabetund meenutab sõnas ja muusikas seda erakordselt andekat kirjanikku. Muusikavalik on seegi kord otseselt seotud saate peateemaga.

„ENNtsüklopeedia“ sarja seekordse saate keskmes on teadlane, kellest on artikleid kirjutanud kõik senised ning kindlasti ka tulevased entsüklopeediad. Isaac Newtoni arvates nägi ta teistest kaugemale, sest seisis gigantide õlgadel. Saates mõtiskleme, keda ta täpsemalt võis silmas pidada. Newtoni panus teaduse arengusse on määratu, kusjuures gravitatsiooniseadus on vaid üks ta geniaalsetest avastustest. Newton arvutas välja helikiiruse, meie planeedi vanuse ning Päikese massi. Ja see pole isegi veel Newtoni saavutuste nimekirja keskpaik. Tal on suuri teeneid koguni geograafiateaduse arengus. Ja nüüd üks igati hea uudis vähemasti praegusele põlvkonnale. Newtoni arvates ei saabu maailmalõpp enne aastat 2060. Siinkohal julgeme loota, et suur teadlane eksis ning inimkond näeb ka 22. ning hea õnne korral koguni 47. sajandit. Kuigi Newton kirjutas tudengina traktaadi „Muusikast“ polnud ta eriline melomaan ega pillimees. Saate muusikavalik lähtub Newtoni kaasaegsete heliloojate loomingust. Nende hulka kuulusid ka Henry Purcell ja Johann Sebastian Bach.

Jacques Offenbach on mitmeti erand heliloojate hulgas. „Orpheus põrgus“ oli muusikaloo esimene operett. Kokku kirjutas Offenbach sada operetti ning kaks ooperit. Neist enamus esietendus ta isiklikus teatris Pariisis. Offenbachi menu oli esialgu takistuseks valsikuningas Johann Straussi karjäärile. Offenbachi lavateoste loomestiil oli terav, kohati lausa küüniline. Tema operettides kritiseeriti sageli koguni toonaseid valitsejaid. Offenbachi kuulsus kasvas rahvusvaheliseks ta kontserdireisil USA-sse. Kõiki vaimustas helilooja virtuoosselt sädelev muusika ja selle orkestratsioonid, teravmeelne tekst ja uudne koreograafia. Helilooja tuntuim lavateos on ooper „Hoffmanni lood“, mida tänaseni paljudes riikides lavastatakse. Eestis on Offenbachi muusikat alati hästi vastu võetud.

Nat King Cole ja ta tütar Natalie on üllatavalt paljudes statistikates esimesed. Konkurentsitult on nad tänaseni kõige edukamad isa ja tütar nii levi- pop- kui džässmuusikas. Kahepeale kokku said nad kümme Grammy preemiat. Nii isa kui tütar olid esimesed, kel olid omanimelised raadio- ja telešõud. Nat King Cole oli esimeste hulgas, kes bigbändide ajastul tegi kuulsaks džässtrio, milles ise mängis klaverit ja laulis. Mõlemad olid üsna edukad filminäitlejad. Koos nad jõudsid esineda ja laulda vaid mõned korrad, sest isa suri, mil tütar oli alles varateismeline. Natalie on aga plaadistanud terve kauamängiva oma isa kunagistest hittidest. Erakordne nii sisus kui vormis on nende duett „Unforgettable“, mis sai võimalikuks tänu tänapäeva tehnilistele võimalustele. „ENNtsüklopeedia“ meenutab sõnas ja muusikas neid kaht oma ala meistrit, kelle heliplaadid on tänagi veel menukad.

George Bernard Shaw looming sai saja aasta eest kõrge tunnustuse. Talle määrati Nobeli kirjandusauhind. Shaw näidendid, raamatud ning artiklid olid reeglina vaimukad ning käsitlesid toonast ühiskonda mõjutanud sündmusi. Tema poliitilised vaated muutusid ajas, sageli pooldas ta enamuse arvamusele vastukäivaid ideid. Shaw looming oli stabiilne oma headuses. Eesti keelde on tema teoseid rõõmustavalt palju tõlgitud, Shaw näidendeid meil lavastatud. „ENNtsüklopeedia“ saates kuulete katkendeid mõnestki neist. Muusikavaliku põhiosa moodustavad stseenid Shaw näidendi „Pygmalion“ alusel tehtud suurfilmist „Minu veetlev leedi“.

Maailma muusikakultuuri suurkuju Jean Sibelius on Edvard Griegi kõrval teine Põhjala esindaja, keda kõikjal tuntakse ja hinnatakse. Soome auväärne sümbol sündis ja kasvas rootsi keelt kõnelevas perekonnas, kuid käis soomekeelses koolis. Sibeliuse teosed jagatakse üksmeelselt kolme etappi – rahvusromantiline, klassikaline ning eksperimentaalne loomestiil. Seda lähtuvalt oopuste vormist. Erakordne sisuline tähendus on Sibeliuse sümfoonilisel poeemil „Finlandia“. Geeniuse teostest mängitakse tänagi tihti ta viiulikontserti ning seitset sümfooniat. „ENNtsüklopeedia“ teabetund meenutab sõnas ja muusikas Tuusula järve lähedal Ainolas aastaid elanud kuulsat heliloojat ning ta loomingut, mida paljud asjatundjad peavad läinud sajandi paremate hulka kuuluvaks.

Thomas Stearns Elioti rahvusvaheliselt kuulsaim teos on „Vana Possumi praktiliste kasside raamat“, mille alusel tegi geniaalne Andrew Lloyd Webber muusikali „Kassid“. Eliot kirjutas mitmeid muidki raamatuid. Oma loomingu eest anti talle aastal 1948 Nobeli kirjanduspreemia silmapaistva ning teedrajava panuse eest tänapäeva luule arengusse. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kuulete mõndagi selle kuulsa kirjaniku elust ja mitmekülgsest loomingust, millest osa on eesti keelde tõlkinud Paul-Eerik Rummo. Meie näitlejate esituses kõlab katkend Elioti värss-draama alusel tehtud kuuldemängust „Mõrv katedraalis“. Saate muusikavalik annab ülevaate Elioti tekstidele loodud muusikalist „Cats“.