ENNtsüklopeedia

On erakordselt tähenduslik, et emakeelepäeva tähistame juba aastaid Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval. Baltisaksa perre Riias sündinud ja seal ka surnud noorukist kasvas esimene eesti keelt ja selle potentsiaali kõrgelt hinnanud kirjamees. Ta elas vaid 21 aastat ning võib ainult oletada, milleks Peterson olnuks suuteline. Ta keeleoskus oli tavatult suur – 21 võõrkeelt, nende hulgas koguni paar idamaade keelt. Tema meieni säilinud loomingupärandi moodustavad 21 eestikeelset ja kolm saksa keeles kirjutatud luuletust. Lisaks mitmed artiklid, peamiselt eesti keele tähendusest ja tähtsusest. Saates esitavad Petersoni luulet Anne Maasik, Aino Ripus, Anneli Tuulik, Mikk Mikiver, Rein Oja ja Kalju Orro.

Sajand on inimkonna arengus vaid üks lühike viiv, samas aga aeg, mil ootamatult palju olulist juhtuda võib. Viimased sada aastat on ennekõike tehnilises arengus toonud sedavõrd palju uut ja ennekuulmatut, et sajandi eest poleks isegi ettenägelikel inimestel jätkunud fantaasiat aimamaks, mis tulemas oli. Saja aasta eest sündis läinud sajandi mõjuvõimsamaid naisi kuninganna Elizabeth II ning võluv esikaunitar Marilyn Monroe. Tartus avati Vabadussild, Tallinnas Töölisteater. Tammsaare sai valmis „Tõe ja õiguse“ esimene osa. Inglismaal tutvustati esimest korda nähtust nimega televisioon. Saate muusikavalikus esinevad Ella Fitzgerald, Barbra Streisand, Placido Domingo, Tom Krause ja RAM.

Eesti muusikaloos on Artur ja Eugen Kapil eriline koht. Väga harva on Eestis nii isast kui ta pojast saanud väljapaistev helilooja. Saates meenutatakse kahe maestro elukäiku ning nende loomingut. Mõlemad kirjutasid sümfooniaid ning kammermuusikat, koori- ja soololaule. Nii Artur kui Eugen Kapp töötasid aastaid Tallinna konservatooriumis. Nende tudengite hulgas olid Gustav Ernesaks ja Eino Tamberg. Teabetunni muusikaosas esinevad teiste seas Tiit Kuusik ja Georg Ots.

„ENNtsüklopeedia“ meenutab heliloojat, kelle looming on ta nimest tuntum. Léo Delibes on kirjutanud ühe maailma parimatest ballettidest. „Coppéliat“ peetakse esimeseks kaasaegseks balletiteoseks. Seda hindas erakordselt kõrgelt Pjotr Tšaikovski, kes „Luikede järve“ oleks koguni loomata jätnud, kui oleks “Coppéliat“ varem näinud ja kuulnud. Delibes on paljude tipptasemel teoste autor. Ka ta ooper „Lakmé“ on teatri Estonia repertuaaris olnud. Saates kuulete mõndagi Léo Delibesi elust ning ta mitmekülgsest loomingust, mida tänaseni esitatakse ja meeleldi kuulatakse.

Üsna täpselt 150 aasta eest taotles Alexander Graham Bell patenti telefonile ning saigi selle. Uuelaadne side- ja suhtlusvahend muutus kiiresti populaarseks. Selle võttis üsna kiiresti kasutusele kuninganna Victoria, Brasiilia kuningas ostis suure pataka Belli telefonifirma aktsiaid. Šotimaalt pärit teadlase anne ja aastatepikkune töö andis inimkonnale üllatavalt palju leiutisi, milleta me täna oma elu ettegi ei kujuta. Saates meenutame neist peamisi ja neid on palju. Teabetunni muusikaosas kõlavad põhiteemaga hästi kokku sobivad laulud ja lood.

Ella Fitzgeraldit peetakse üksmeelselt kõigi aegade parimaks džässilauljaks. Ta lapsepõlv oli raske, viimased elukuud kannatusterohked. Oma parimatel aastatel teenis Leedi Ella oma loomingu eest 14 Grammy auhinda. Ta oli ka helilooja ning mõnedki ta laulud kuulusid aastaid Fitzgeraldi repertuaari. Üks ta erakordse menu põhjustest oli kadestamisväärne oskus olla veenev nii džässi kui levimuusikas. Temaga oli au koos töötada pea kõigil, keda me muusikamaailmas suurteks peame. „ENNtsüklopeedia“ meenutab laulu esileediks ülistatud staari elu ja loomingut, mida põhjusega arvame ajatuks.

India on hämmastavate kontrastide maa. Taj Mahali ning miljardäride losside kõrval näeb slumme, millest õõvastavamaid kohtab vaid Aafrikas. Territooriumilt on India täna seitsmes, rahvaarvult aga esimene riik maailmas. Saates tuleb lisaks mõningatele ajalooaspektidele pikemalt juttu Rabindranath Tagorest, Ravi Shankarist ja Mahatma Gandhist. Muusikavalikus kuulete klassikalisi, kuid ka tänaseid meloodiaid ja rütme.

E. T. A. Hoffmanni nimi on tuntum ta loomingust ja tähendusest Euroopa, ennekõike saksa kirjanduses. Hoffmanniga tavaliselt ei seostata Tšaikovski balletti „Pähklipureja“ või Delibesi „Coppeliat“. Ometi on need lavateosed loodud Hoffmanni jutustuste alusel. Ta oli ka andekas maalikunstnik ja karikaturist, Hoffmanni heliloomingu tippu kuuluvad kümme ooperilaadset lavateost, mitmed sümfooniad ning klaverisonaadid. Beethoven tunnustas Hoffmanni kui muusikakriitikut. „ENNtsüklopeedia“ meenutab selle andeka mehe loomingut ning teda ennast Hoffmanni 250. sünniaastapäeval.

„ENNtsüklopeedia“ seekordse saate keskmes on 47 aastat, mil Euroopas eksisteeris Saksa keisririik. See koondas ja ühendas lugematu arvu vürstiriike, neli kuningriiki ja koguni kolm vabariikliku elukorraldusega linnriiki. Keisriks oli Wilhelm I, kuid neid aastaid seostatakse peamiselt kantsler Otto von Bismarcki ning kindral von Moltkega. Juttu tuleb Kolmekeisriliidust ning Edasikindlustamise lepingust Venemaa ja Saksa keisririigi vahel. Saate muusikaosas kõlavad neil aastatel loodud muusikateosed. Neid kirjutasid Max Reger, Carl Orff ja Richard Strauss.

UNESCO andmetel on tänaseni kõige tõlgitumaks autoriks maailmas Jules Verne. Lugejaid on alati huvitanud põnevad fantaasiarikkad lood, eriti veel siis, kui polnud veel lennukeid ega kosmoselaevu. Jules Verne aga kirjeldas lendu Kuule ning me planeedi südamesse. Kuigi kirjanik meie kandis kunagi ei käinud, kirjutas ta ühes oma raamatus Eestist ja Tartu linnast. Verne oli esimene prantsuse kirjanik, kelle raamat eesti keelde tõlgiti. Verne’i teosed on innustanud paljusid autoreid muusikat kirjutama, näidendeid ja kinofilme lavastama. „ENNtsüklopeedia“ teabetund meenutab sõnas ja muusikas seda erakordselt andekat kirjanikku. Muusikavalik on seegi kord otseselt seotud saate peateemaga.