ENNtsüklopeedia

Thomas Stearns Elioti rahvusvaheliselt kuulsaim teos on „Vana Possumi praktiliste kasside raamat“, mille alusel tegi geniaalne Andrew Lloyd Webber muusikali „Kassid“. Eliot kirjutas mitmeid muidki raamatuid. Oma loomingu eest anti talle aastal 1948 Nobeli kirjanduspreemia silmapaistva ning teedrajava panuse eest tänapäeva luule arengusse. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kuulete mõndagi selle kuulsa kirjaniku elust ja mitmekülgsest loomingust, millest osa on eesti keelde tõlkinud Paul-Eerik Rummo. Meie näitlejate esituses kõlab katkend Elioti värss-draama alusel tehtud kuuldemängust „Mõrv katedraalis“. Saate muusikavalik annab ülevaate Elioti tekstidele loodud muusikalist „Cats“.

„ENNtsüklopeedia“ keskendub sedakorda maailmakirjanduse suurkuju Charles Dickensi elule ja loomingule. Ühe ta kuulsama romaani „David Copperfield“ ilmumisest möödub kohepea 175 aastat. See suuresti autobiograafiline teos on tänaseni tuntud ja tunnustatud ning sageli ekraanile toodud. Sama saab öelda mõnegi Dickensi raamatu kohta. Neis on juttu kohtadest, inimestest ja sündmustest, mis oluliselt kirjaniku elusaatust mõjutasid. Eesti keelde on Charles Dickensi teoseid rõõmustavalt palju tõlgitud ning neid ka lavale seatud. Saates kuulete katkendit tema romaani „Pickwick klubi järelejäänud paberid“ alusel tehtud kuuldemängust ning lõiku Dickensi romaanist „Oliver Twist“. Muusikavalikus kõlavad laulud ja lood Dickensi teostest tehtud mängufilmidest, teleseriaalidest ja muusikalidest.

Saates meenutame, kuivõrd palju on meil lätlastega ühist. Ning mitte pelgalt nõukogude okupatsiooni aastate karmid kogemused. 13. sajandil elasime kõik koos Vanal Liivimaal. On tõestatud, et lätlastele püha „Puhu, tuul“ oli algselt liivi rahvalaul, seega pole võimatu, et selles võib olla ka mõne eestlase panust. „Viljandi paadimees“ on jälle ühe lätlase tehtud. Meie ärkamisaja olulised tegelased õppisid Lätimaal, nende omad jälle Tartu ülikoolis. Me rahvaste iseloomud ja tavad on üsna sarnased, inimeste väljanägemisest rääkimata. Saates on juttu ka eesti sõjameeste otsustavast osast Läti iseseisvuse kaitsmisel Võnnu ja Riia lahinguis. Saate muusikaosas kuulete muuhulgas kolme Kalniņši nimelise helilooja lugusid.

Albert Uustulnd on tavapärasest mõneti erinev nähtus me kultuuripildis. Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare nimelise kirjanduspreemia saanud paljude rahvalike laulude, tosina romaani, kuue näidendi ja kuue kuuldemängu autor ise ei pidanud ennast heliloojaks ega kirjanikukski. Tema tavatust elusaatusest võiks kirjutada mitugi raamatut. Uustulndi teostes tegutsevad ja püüavad lahendada probleeme sageli inimesed, kellega ta aastate jooksul oli kokku puutunud. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis laulavad Heli Lääts, Boris Lehtlaan, Ivo Linna, Uno Loop, Vello Orumets ning Albert Uustulnd ise.

Tšehhidele olulisel tähtpäeval keskendub „ENNtsüklopeedia“ lisaks põgusale ajalooülevaatele kahe suurmehe Antonín Dvořáki ning Jaroslav Hašeki elule ja loomingule. Dvořák elas ja töötas mõned aastad USA-s. Seal kirjutas ta kuulsaks saanud sümfoonia „Uuest maailmast“, mis helisalvestisena käis koguni Kuu peal ära. Kuulete ka, mida tähendab B täht tema teoste oopusenumbrite ees. Hašeki elu oli uskumatult seikluste rikas, oma peateoses protesteeris ta küll vaimukalt totalitaarvõimu totruste vastu, ometi sai temast üsna vabatahtlikult Nõukogude armee keskmisest suurem käsutäitja. Hašeki vahva sõduri Švejki lood on nõukogude võimu „viljakates“ tingimustes elanud ja kasvanud eesti meeste seas aastaid menukad olnud. Arusaadavalt ei saa tänased ja loodetavasti ka homsed noored sellest vaimustusest enam kuigipalju aru. Ja ongi hea.

Peotantsude juveeli valsi arengut on oluliselt mõjutanud Johann Strauss noorema muusika. Tema sünnist möödub sel laupäeval 200 aastat. Juba ta isa oli rahvusvaheliselt tuntud helilooja ning orkestrijuht. Ka Johann Straussi vendadest tulid tasemel heliloojad ja dirigendid. Johann Strauss II oli Giuseppe Verdi ja Johannes Brahmsi hinnangul geenius. Straussi loomingupärand on ääretu. Valsse, polkasid, galoppe, kadrille ja marsse kirjutas Strauss tubli pool tuhat. Lisaks veel 18 operetti ja muusikalist komöödiat. Lõpetamata jäi ballett „Tuhkatriinu“. Eestis on Johann Straussi muusikast alati lugu peetud. Tema operett „Mustlasparun“ lavastati meil juba vähem kui kuus aastat pärast selle lavaloo esietendust Viinis. Saates kuulete mõndagi geeniuse elust, muusikaks on valitud Straussi legendaarsemad oopused.

Tšaikovski esimene klaverikontsert kuulub inimkonna muusikakultuuri tippude hulka. Selle erakordse teose esmaesitusest Bostonis möödub kohe 150 aastat. „ENNtsüklopedia“ teabetund on pühendatud klaverikontserdi ning kümnete teiste klassika kullafondi arvatud teoste autorile. Pjotr Tšaikovski elus on olulist osa mänginud mitmed eestlased – härrad Karell ja Jürgenson ning loomulikult Haapsalu linn. Saates kuulete mõndagi geeniuse elust, veelgi rohkem aga Tšaikovski andekast loomingust, mida tänaseni meelsasti kuulatakse.

Ferenc Liszt on mitmeti erakordne geenius. Paljude asjatundjate arvates oli ta ületamatu pianist, kes ühe kontserdi andis kunagi ka Tartus. Paraku pole säilinud ühtegi konkreetset tõendit ta pianistioskuste kohta, kuigi tehniliselt oli helisalvestus võimalik juba mõni aasta enne Liszti surma. Lihtne on ühineda kiitusega Ferenc Liszti mitmekülgse loomingu osas. Sellest oleme küllap kõik korduvalt tõestust saanud. Saates kuulete mõndagi geeniuse elust ja katkendeid Liszti teostest, mis tänaseni menukad.

„ENNtsüklopeedia“ tähistab Belgia iseseisvuspäeva meenutussaatega selle riigi ajaloost ja inimestest, kellega Belgiat seostame. Kuulete mõndagi Suure Paugu teooria autorist Georges Lemaitre’st, Georges Simenonist, Salvatore Adamost ja Jacques Brelist. Lisaks suurepärasele Belgia šokolaadile ja õllele tehakse ja mängitakse tänu ühele belglasele tänaseni saksofone. Euroopa Liidu keskne riik Belgia on ühe korra võitnud Eurovisiooni lauluvõistluse ning maailmale andnud terve rea tippsportlasi. Belgias elab ja töötab tuhatkond eestlast, paljud neist Euroliidu keskasutustes.

Kopernik ja tema teooriad kuuluvad inimkonna vaimuvara kullafondi. Vajas ennastohverdavat julgust tõestamaks 16. sajandi alguses, mil kiriku käes olid veel tikud, et usumeeste juttudel maailmaloomisest ja kõiksusest pole alust ega öeldist. Koperniku õnneks ei kuulutatud tema õpetust veel ketserluseks. Vähe sellest – Koperniku teedrajav teos „Taevasfääride pöörlemisest“ oli pühendatud paavst Paulus III-le! Kirik reageeris pisut hiljem, kuid seda karmimalt saates Giordano Bruno tuleriidale ning mõnitades Galileo Galileid. Kopernik oli mitmekülgne geenius. Ta tegeles edukalt majandus- eriti rahandusküsimustega, oli aastaid praktiseeriv arst.