ENNtsüklopeedia

„ENNtsüklopeedia“ selle nädala fookuses on oma riigi rahvuspüha tähistav Kreeka. Enamus inimkonna arenguist said alguse selle iidse rahva andekatest meestest. Enn Eesmaa keskendub oma saates ennekõike neile, keda peame esimesteks. Erakordselt andekas oli Thales Mileetosest, keda üksmeelselt peetakse esimeseks teadlaseks ja filosoofiks. Kreeka hümni autor Nikolaos Mantzaros kirjutas esimese sümfoonia kreeka muusikaajaloos. Esimese võidu Eurovisiooni lauluvõistlustel tõi Kreekasse aastal 2005 Helena Paparizou, kelle esituses kõlas Kiievis „My Number One“.

Pea täpselt kolmesaja aasta eest ilmusid Amsterdamis avaldatud kogumikus „Võistlus harmoonia ja leidlikkuse vahel“ neli Antonio Vivaldi viiulikontserti koondnimetusega „Neli aastaaega“. Need said otsekohe kuulsaks, koguni Louis XV olevat „Kevade“ osa esimesel võimalusel uuesti kuulanud. Vivaldi võimekus ja töötahe olid kadestamisväärsed. Ainuüksi oopereid ta kirjutas ligi sada. Vivaldi elu oli seiklusterohke, elukohti oli tal mitmetes linnades. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kuulete mõndagi Vivaldi loomingust ja elukäigust, mis algas Veneetsias, aga lõppes Viini vaeste kalmistul.

„ENNtsüklopeedia“ tähistab seekordse saatega inimkonna uhkuse Michelangelo 550. sünniaastapäeva. Paljud peavad teda kõigi aegade suurimaks kunstnikuks ja kujuriks, kellega võib võrrelda vaid geeniusega samal ajal oma taiesid ja teadust teinud Leonardo da Vincit. „Taaveti“, „Pieta“, Sixtuse kabeli freskode ning kolossaalse Rooma Peetri kiriku autorit hinnati ta elu ajal kõrgelt ka sõnameistrina. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete saates muusikat, mis loodud Michelangelo sonettidele.

Kaunis naisenimi Carmen kuulub ka muusikakultuuri ja kirjanduskujude eliiti. Prosper Mérimée kirjutas Carmeni oma samanimelisse jutustusse, kolmkümmend aastat hiljem esietendus Georges Bizet’ samanimeline ooper, mis paraku välja vilistati. Helilooja sai juhtunust parandamatu hingetrauma ning kolm kuud hiljem Georges Bizet suri. Täna oleks võimatu ükskõik millist tasemel ooperiteatrit ette kujutada ilma „Carmenita“ selle repertuaaris. Pea kõik maailmakuulsad lauljad on esinenud Carmeni, Micaëla, don Josè või Escamillo osas. „ENNtsüklopeedia“ saatetunnis kuulete lisaks ooperiaariatele katkendeid Mérimée jutustusest, mida ka novelliks on kutsutud.

Sageli kasutame väljendit mees nagu orkester niisama kergekäeliselt nagu ülistavat sõna superstaar. Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais’ elu ja mitmetel tegevusaladel lausa uskumatud saavutused sobiks seda meest tõepoolest orkestriga võrdlema. Ta oli kirjanik, muusik, leiutaja, diplomaat-salakuulaja ning võrratu kellassepp, kelle käest tellis ajanäitajaid isegi kuningas. Beaumarchais on ennekõike tuntud siiski oma Figaro lugudega. See tegelaskuju seikleb kolmes Beaumarchais’ näidendis, Figarost on ooperid kirjutanud Rossini ja Mozart. „ENNtsüklopeedia“ teeb kokkuvõtte Beaumarchais’ erakordsest elust ja andekast loomingust.

„ENNtsüklopeedia“ seekordses saates kuulete mõndagi Leedu ajaloost ja selle rahva saavutustest. Suur osa teabetunnist kuulub Mikalojus Konstantinas Čiurlionise mitmekülgse loomingu tutvustamisele. Teda peetakse parimaks maalikunstnikuks heliloojate seas ning ületamatuks komponistiks maalimeistrite hulgas, koguni esimeseks abstraktse kunsti esindajaks Euroopas. Leedu kirjandust esindab saates selle rahva suurkuju Justinas Marcinkevičiuse looming, mida rõõmustavalt palju on ka eesti keelde tõlgitud.

„ENNtsüklopeedias“ avaneb uus saaterubriik. Mitmetel põhjustel huvi pakkuvate riikide rahvuspühade puhul asub Enn Eesmaa tutvustama meist kilomeetrites kaugete maade ja rahvaste elu, ajalugu, ennekõike aga meenutab seda ja neid, kes esimesena meelde tulevad, kui nendest riikidest räägime. Tšiili puhul oleks need ennekõike Allende, Pinochet ja Neruda, vaatamisväärsustest kindlasti Lihavõttesaare müstilised inimkujud moaid. Saates kuulete tšiili klassikalist, rahvuslikku, kui ka levimuusikat.

„ENNtsüklopeedia“ keskendub seekordse Eesti raamatu aasta puhul Eduard Vilde elule ja mahukale loomingule. Ta saatus oli sedavõrd mitmekesine ja kohati põnev, et jääb vaid imestada, miks temast pole tehtud veel mängufilmi või teleseriaali. Vilde raamatuid on sageli ekraanile toodud. Lisaks kirjanikutööle kuulub Eduard Vilde kahtlusteta ka meie ajakirjandussuuruste hulka. Ennekõike seostame Vildet siiski romaanitriloogia „Mahtra sõda“, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „Prohvet Maltsvet“ ning mitmete näidendite kaudu. Enn Eesmaa saates kuulete lisaks kommentaaridele kirjanikku hästi tundnud inimeste meenutusi ning katkendeid Eduard Vilde teostest.

„ENNtsüklopeedia“ keskendub seekord sündmustele ja inimestele, kes meenuvad, kui räägime aastast 1925. Sajandi eest kirjutasid oma peateoseid nii Hitler, kui Tammsaare, häid filme tegid Chaplin ja Keaton. Muusikas andsid tooni džässilauljad ning orkestrid. Londonis tutvustati uut meediumi – televisiooni. Sajandite tagant toodi nähtavale Tutanhamoni kuldne surimask. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kõlab saates muusika, mida kuulati aastal 1925.

Läinud sajandi suurkujude hulka kuulunud Albert Schweitzer oli võimekas õige mitmel elualal. Lapse ja noorukina tundus, et temast saab väljapaistev muusik ning temast saigi. Hiljem õppis ta teoloogiat ning arstiteadust. Oma elutöö tegi Schweitzer Aafrikas. Tänases Gabonis asutas ta Lambarere kliiniku, kus raviti kõikvõimalikke haigusi, leepra kaasa arvatud. Kui Albert Schweitzerile omistati aastal 1952 Nobeli rahupreemia, annetas ta kogu talle määratud rahasumma oma haigla patsientide kasuks. „ENNtsüklopeedia“ saade meenutab selle erakordse inimese elu ja tööd. Albert Schweitzer oli erakordselt andekas organist ning Bachi loomingu uurija.