ENNtsüklopeedia
Episoodid
Seekordse saatetunni peategelased on maailma vokaaldžässi sümbolkujud Sarah Vaughan, Billie Holiday ja Lena Horne. Enn Eesmaa meenutab nende kohati traagilist elusaatust ning pakub kuulamiseks džässileedide laule. Muusikamaailm asub tähistama neist ühe suurjuubelit. Sarah Vaughan sündis üsna täpselt saja aasta eest. ENNtsüklopeedia saatetund kolmest erakordsest naislauljast on eetris sel laupäeval.
ENNtsüklopeedia seekordne teabetund on inimkonna näitekirjanduse klassikust Euripidesest. Tema loomingu kogumaht on suur - tõenäoliselt vähemalt 95 näidendit. Paraku on neist meie päevadeni säilinud vaid 18 + saatürdraama „Kükloop“. Euripidese kolleegid ja konkurendid olid Aischylos ja Sophokles. Euripidese näidendeist pidasid suuresti lugu Sokrates, Menandros ning isa ja poeg Senecad. Legendi kohaselt oli suurel sõnameistril Cicerol ta surmahetkel käes Euripidese „Medeia“. Enn Eesmaa saate muusikaosas kuulete katkendeid Euripidese näidendeist inspireeritud oopereist.
On kuupäevi, mis kõigile ühiselt midagi tähendavad – 1. jaanuar, isiklik sünnipäev, jaanipäev. 9. märts meenutab küllap veel mitmele eestlaste põlvkonnale Tallinna barbaarset pommitamist aastal 1944. Samal õhtul toimus „Estonia“ teatris Eduard Tubina balleti „Kratt“ tavaetendus, mis pooleli jäi, sest inimestel tuli pommirahe all otsida võimalust ellu jääda. Paljudel see paraku ei õnnestunud. Märtsipommitamiste osas pole eesti rahval kunagi kahtpidi suhtumist olnud. ENNtsüklopeedia seekordse teabetunni peategelane on Eduard Tubin. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete saates ka Eduard Tubinat ennast, kes mõnigi kord käis Eestis oma lavateoste esietendustel.
Sel laupäeval täitub 200 aastat tšehhi professionaalse muusika isaks peetava Bedrich Smetana sünnist. Vaatamata traagilisele saatusele kirjutas Smetana palju elujaatavat, isegi koomilise alatooniga muusikat. Tema teostest on tuntuim sümfooniline poeem „Vltava“, mida igaüks meist vähemalt korra kindlasti kuulnud on. Bedrich Smetana ooperitest on Eestis korduvalt lavastatud „Müüdud mõrsjat“. Aastaid Göteborgis elanud ja töötanud Smetana kirjutas suure hulga oma oopustest kurdina. Ometi just siis valmisid mitmed helilooja koomilised ooperid, „Libuše“ ja „Suudlus“ nende seas. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete saates katkendeid Bedrich Smetana teostest tšehhi, rahvusvahelise kuulsusega lauljate ning meie RAM-i esituses.
Eesti riigi sünnipäeval eetrisse mineva teabetunni peategelane on Konstantin Päts. Tema sünnist möödub reedel 150 aastat. Konstantin Pätsi tegevust on aastate jooksul põhjalikult analüüsitud, teda on kiidetud, kuid ka kritiseeritud. Ometi pole seni keegi suutnud veenvalt tõestada, et Pätsi poliitilisi otsuseid oleks mõjutanud ta ärikontaktid Nõukogude Venemaaga. Saates kuulete lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele me riigi esimese presidendi elu ja tegevuse kohta katkendeid Konstantin Pätsi kõnedest neljal viimasel aastal enne nõukogude okupatsiooni.
Julius Caesar on üks neid erakordseid isiksusi, keda inimkond on üle kahe tuhande aasta meeles pidanud, paljud koguni eeskujuks seadnud. Tema kohta on kirjutatud uurimusi, artikleid ja raamatuid. Neis analüüsiti Caesari tugevaid külgi, kuid ka nõrkusi, sest tegemist oli diktaatoriga, kõrgi isevalitsejaga, kes põrmustas Rooma demokraatia, alistas ja vallutas maid ja rahvaid, pidas kodusõda koguni Rooma riigiga. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete katkendeid oopereist, mida kuulsad heliloojad on Caesarist kirjutanud.
USA kuueteistkümnes president Abraham Lincoln oli mõneski olulises mõttes esimene oma kolleegide hulgas. Temast sai esimene riigipea, kes Valges Majas esindas Vabariiklikku Parteid, enne teda polnud ükski USA president saanud oma leiutise eest patenditunnistust. Selles kategoorias on Lincoln tänaseni jäänud ainsaks. Abraham Lincoln oli paraku esimene USA riigipea, kes presidendina mõrvati. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete saates muusikat ja laule, mis otseselt seotud Abraham Lincolni elu ja tegevusega.
Victor Hugo kuulus romaan „Hüljatud“ on aegade jooksul innustanud paljusid loojaid. Ainuüksi oopereid on tänaseni kirjutatud ligi poolsada! Meie saates keskendume lisaks romaani autorile ennekõike üliedukale muusikalile „Hüljatud“. Selle loojad Claude-Michel Schönberg, Alain Boublil ning Jean-Marc Natel suutsid Pariisis lavale tuua suurteose, mis on tänaseni kõige mängitum muusikal terves maailmas. Eestis tõi „Hüljatud“ Kare Kauksi, Jassi Zahharovi ja Marko Matverega kandvates osades lavale Georg Malvius.
ENNtsüklopeedia seekordne saatetund on pühendatud paljude arvates Põhjala suurimale heliloojale Edvard Griegile. Tema erakordsest meloodiaandest sündinud teosed on üldtuntud ja armastatud. Pisut pikemalt on juttu Griegi ja Henrik Ibseni koostööst tänu millele valmisid 26 unustamatut oopust näidendi „Peer Gynt“ lavastusele. Edvard Grieg oli hinnatud pianist ning Norra muusikaelu korraldaja, asjatundlik muusikakriitik ning dirigent. Saates kuulete kaht Griegi klaveripala autori enese esituses. Need plaadistati aastal 1906.
ENNtsüklopeedia seekordne saade on erakordselt palju saavutanud teadlasest, kelle nimi on ta saavutustest tunduvalt tuntum. Michael Faraday kuulus paljude asjatundjate arvates nende hulka, kes 19. sajandil tegid tavatult palju mitme olulise teadusharu arenguks nii teooria, kui praktika tasandil. Eriti raske oleks elektromagnetismi ja elektrokeemia arengut ette kujutada Faraday teedrajavate töödeta. Saate muusika on 19. sajandi tuntud inglise heliloojatelt.