ENNtsüklopeedia

UNESCO andmetel on tänaseni kõige tõlgitumaks autoriks maailmas Jules Verne. Lugejaid on alati huvitanud põnevad fantaasiarikkad lood, eriti veel siis, kui polnud veel lennukeid ega kosmoselaevu. Jules Verne aga kirjeldas lendu Kuule ning me planeedi südamesse. Kuigi kirjanik meie kandis kunagi ei käinud, kirjutas ta ühes oma raamatus Eestist ja Tartu linnast. Verne oli esimene prantsuse kirjanik, kelle raamat eesti keelde tõlgiti. Verne’i teosed on innustanud paljusid autoreid muusikat kirjutama, näidendeid ja kinofilme lavastama. „ENNtsüklopeedia“ teabetund meenutab sõnas ja muusikas seda erakordselt andekat kirjanikku. Muusikavalik on seegi kord otseselt seotud saate peateemaga.

„ENNtsüklopeedia“ sarja seekordse saate keskmes on teadlane, kellest on artikleid kirjutanud kõik senised ning kindlasti ka tulevased entsüklopeediad. Isaac Newtoni arvates nägi ta teistest kaugemale, sest seisis gigantide õlgadel. Saates mõtiskleme, keda ta täpsemalt võis silmas pidada. Newtoni panus teaduse arengusse on määratu, kusjuures gravitatsiooniseadus on vaid üks ta geniaalsetest avastustest. Newton arvutas välja helikiiruse, meie planeedi vanuse ning Päikese massi. Ja see pole isegi veel Newtoni saavutuste nimekirja keskpaik. Tal on suuri teeneid koguni geograafiateaduse arengus. Ja nüüd üks igati hea uudis vähemasti praegusele põlvkonnale. Newtoni arvates ei saabu maailmalõpp enne aastat 2060. Siinkohal julgeme loota, et suur teadlane eksis ning inimkond näeb ka 22. ning hea õnne korral koguni 47. sajandit. Kuigi Newton kirjutas tudengina traktaadi „Muusikast“ polnud ta eriline melomaan ega pillimees. Saate muusikavalik lähtub Newtoni kaasaegsete heliloojate loomingust. Nende hulka kuulusid ka Henry Purcell ja Johann Sebastian Bach.

Jacques Offenbach on mitmeti erand heliloojate hulgas. „Orpheus põrgus“ oli muusikaloo esimene operett. Kokku kirjutas Offenbach sada operetti ning kaks ooperit. Neist enamus esietendus ta isiklikus teatris Pariisis. Offenbachi menu oli esialgu takistuseks valsikuningas Johann Straussi karjäärile. Offenbachi lavateoste loomestiil oli terav, kohati lausa küüniline. Tema operettides kritiseeriti sageli koguni toonaseid valitsejaid. Offenbachi kuulsus kasvas rahvusvaheliseks ta kontserdireisil USA-sse. Kõiki vaimustas helilooja virtuoosselt sädelev muusika ja selle orkestratsioonid, teravmeelne tekst ja uudne koreograafia. Helilooja tuntuim lavateos on ooper „Hoffmanni lood“, mida tänaseni paljudes riikides lavastatakse. Eestis on Offenbachi muusikat alati hästi vastu võetud.

Nat King Cole ja ta tütar Natalie on üllatavalt paljudes statistikates esimesed. Konkurentsitult on nad tänaseni kõige edukamad isa ja tütar nii levi- pop- kui džässmuusikas. Kahepeale kokku said nad kümme Grammy preemiat. Nii isa kui tütar olid esimesed, kel olid omanimelised raadio- ja telešõud. Nat King Cole oli esimeste hulgas, kes bigbändide ajastul tegi kuulsaks džässtrio, milles ise mängis klaverit ja laulis. Mõlemad olid üsna edukad filminäitlejad. Koos nad jõudsid esineda ja laulda vaid mõned korrad, sest isa suri, mil tütar oli alles varateismeline. Natalie on aga plaadistanud terve kauamängiva oma isa kunagistest hittidest. Erakordne nii sisus kui vormis on nende duett „Unforgettable“, mis sai võimalikuks tänu tänapäeva tehnilistele võimalustele. „ENNtsüklopeedia“ meenutab sõnas ja muusikas neid kaht oma ala meistrit, kelle heliplaadid on tänagi veel menukad.

George Bernard Shaw looming sai saja aasta eest kõrge tunnustuse. Talle määrati Nobeli kirjandusauhind. Shaw näidendid, raamatud ning artiklid olid reeglina vaimukad ning käsitlesid toonast ühiskonda mõjutanud sündmusi. Tema poliitilised vaated muutusid ajas, sageli pooldas ta enamuse arvamusele vastukäivaid ideid. Shaw looming oli stabiilne oma headuses. Eesti keelde on tema teoseid rõõmustavalt palju tõlgitud, Shaw näidendeid meil lavastatud. „ENNtsüklopeedia“ saates kuulete katkendeid mõnestki neist. Muusikavaliku põhiosa moodustavad stseenid Shaw näidendi „Pygmalion“ alusel tehtud suurfilmist „Minu veetlev leedi“.

Maailma muusikakultuuri suurkuju Jean Sibelius on Edvard Griegi kõrval teine Põhjala esindaja, keda kõikjal tuntakse ja hinnatakse. Soome auväärne sümbol sündis ja kasvas rootsi keelt kõnelevas perekonnas, kuid käis soomekeelses koolis. Sibeliuse teosed jagatakse üksmeelselt kolme etappi – rahvusromantiline, klassikaline ning eksperimentaalne loomestiil. Seda lähtuvalt oopuste vormist. Erakordne sisuline tähendus on Sibeliuse sümfoonilisel poeemil „Finlandia“. Geeniuse teostest mängitakse tänagi tihti ta viiulikontserti ning seitset sümfooniat. „ENNtsüklopeedia“ teabetund meenutab sõnas ja muusikas Tuusula järve lähedal Ainolas aastaid elanud kuulsat heliloojat ning ta loomingut, mida paljud asjatundjad peavad läinud sajandi paremate hulka kuuluvaks.

Thomas Stearns Elioti rahvusvaheliselt kuulsaim teos on „Vana Possumi praktiliste kasside raamat“, mille alusel tegi geniaalne Andrew Lloyd Webber muusikali „Kassid“. Eliot kirjutas mitmeid muidki raamatuid. Oma loomingu eest anti talle aastal 1948 Nobeli kirjanduspreemia silmapaistva ning teedrajava panuse eest tänapäeva luule arengusse. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kuulete mõndagi selle kuulsa kirjaniku elust ja mitmekülgsest loomingust, millest osa on eesti keelde tõlkinud Paul-Eerik Rummo. Meie näitlejate esituses kõlab katkend Elioti värss-draama alusel tehtud kuuldemängust „Mõrv katedraalis“. Saate muusikavalik annab ülevaate Elioti tekstidele loodud muusikalist „Cats“.

„ENNtsüklopeedia“ keskendub sedakorda maailmakirjanduse suurkuju Charles Dickensi elule ja loomingule. Ühe ta kuulsama romaani „David Copperfield“ ilmumisest möödub kohepea 175 aastat. See suuresti autobiograafiline teos on tänaseni tuntud ja tunnustatud ning sageli ekraanile toodud. Sama saab öelda mõnegi Dickensi raamatu kohta. Neis on juttu kohtadest, inimestest ja sündmustest, mis oluliselt kirjaniku elusaatust mõjutasid. Eesti keelde on Charles Dickensi teoseid rõõmustavalt palju tõlgitud ning neid ka lavale seatud. Saates kuulete katkendit tema romaani „Pickwick klubi järelejäänud paberid“ alusel tehtud kuuldemängust ning lõiku Dickensi romaanist „Oliver Twist“. Muusikavalikus kõlavad laulud ja lood Dickensi teostest tehtud mängufilmidest, teleseriaalidest ja muusikalidest.

Saates meenutame, kuivõrd palju on meil lätlastega ühist. Ning mitte pelgalt nõukogude okupatsiooni aastate karmid kogemused. 13. sajandil elasime kõik koos Vanal Liivimaal. On tõestatud, et lätlastele püha „Puhu, tuul“ oli algselt liivi rahvalaul, seega pole võimatu, et selles võib olla ka mõne eestlase panust. „Viljandi paadimees“ on jälle ühe lätlase tehtud. Meie ärkamisaja olulised tegelased õppisid Lätimaal, nende omad jälle Tartu ülikoolis. Me rahvaste iseloomud ja tavad on üsna sarnased, inimeste väljanägemisest rääkimata. Saates on juttu ka eesti sõjameeste otsustavast osast Läti iseseisvuse kaitsmisel Võnnu ja Riia lahinguis. Saate muusikaosas kuulete muuhulgas kolme Kalniņši nimelise helilooja lugusid.

Albert Uustulnd on tavapärasest mõneti erinev nähtus me kultuuripildis. Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare nimelise kirjanduspreemia saanud paljude rahvalike laulude, tosina romaani, kuue näidendi ja kuue kuuldemängu autor ise ei pidanud ennast heliloojaks ega kirjanikukski. Tema tavatust elusaatusest võiks kirjutada mitugi raamatut. Uustulndi teostes tegutsevad ja püüavad lahendada probleeme sageli inimesed, kellega ta aastate jooksul oli kokku puutunud. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis laulavad Heli Lääts, Boris Lehtlaan, Ivo Linna, Uno Loop, Vello Orumets ning Albert Uustulnd ise.