ENNtsüklopeedia

Selle nädala juubilari Veljo Tormise teened ja tase kuuluvad eesti muusika eliiti. Tormis otsis, leidis ja andis me rahvale tagasi iidsed laulud ja lood. Tema looming on mitmekesine ning alati isikupärane. Tormis oli ühtaegu nii teoreetik, kui praktik. Ta kirjutas muusikat kooridele, filmidele ja teatrilavastustele. Ta oli ja on üks neist vähestest, keda tuntakse, teatakse ja sageli ka lauldakse Eestist kaugemal. „ENNtsüklopeedia“ meenutab Veljo Tormise loomingut ning saates kuulete ka maestro enese mälestusi ja hinnanguid.

Eesti muusika suurkuju Olav Ehala tähistab sel nädalal oma juubelisünnipäeva. Tema lauludega on üles kasvanud juba paar põlvkonda eestlasi. Ehala karjäär on olnud mitmetahuline. Ta on töötanud Muusikaakadeemias professorina, juhtinud Eesti Heliloojate Liitu ning mitme muusikanõukogu tööd. Olav Ehala laule on juba aastaid esitatud laulupidudel, ta looming on jõudnud lavale, ekraanile ja heliplaatidele. Ennekõike aga rahva südamesse. „ENNtsüklopeedia“ saatetunnis kuulete mõndagi Ehalast ning laule ja lugusid tema loomingust.

Vanemad kuulajad kindlasti mäletavad aegu, mil popansamblid polnud veel orkestreid välja tõrjunud. „ENNtsüklopeedia“ meenutab sõnas ja muusikas neid koosseise, mis sageli kroonisid levi- ja džässmuusika edetabeleid. Mantovani, Ray Conniff, James Last, Paul Mauriat, džässis Duke Ellingtoni ja Count Basie fantastilised bigbändid. Nendega koos esinesid paljud maailmastaarid. Piisab, kui nimetada Ella Fitzgeraldi ja Frank Sinatra nime. Õnneks pole orkestrimuusika täiesti moest läinud ega eetrist kadunud, ent täna kuuleb seda märgatavalt vähem, kui eile ja üleeile.

Sedakorda on teabetunni fookuses rockmuusika klassikud. Bill Haley sünnist möödus äsja terve sajand. Oma esimesed võidud ja loorberid teenis Haley joodeldajana. Temast mõned aastad noorem Jerry Lee Lewis suutis rokimaestro varjust välja tulla ning luua oma kordumatu stiili. Saates kuulete mõndagi nende staaride elust ja lauludest, millest on saanud selle muusikastiili klassika.

Prantsuse muusikakultuuri lahutamatuks osaks arenenud šansoonilaul sai alguse mitme sajandi eest. Selle žanri esimese tähtlaulja Guillaume de Machaut’ nime teavad täna vähesed. Hoopis tuntum oli ja on Mistinguett, kes oli edukas nii laval, kui ekraanil. Šansoonilaulu kuningannaks peetakse üksmeelselt Edith Piafi, edukas oli ka Juliette Greco, kes korra käis Tallinnaski esinemas. Meeslauljate nimekiri on rõõmustavalt pikk. Selle tipus on Maurice Chevalier, Gilbert Becaud, Charles Aznavour ja Yves Montand. Kõik nad laulavad „ENNtsüklopeedia“ saates, mis on pühendatud prantslaste rahvuspühale.

Legendaarset Ullo Toomit kutsutakse meil austavalt Tantsutaadiks. Tema panus eesti rahvatantsu säilitamises ja arengus on olnud otsustavalt kaalukas. Noore mehena käis ta aastaid mööda Eestimaad toona veel kunagisi tantse mäletanud inimestega kohtumas. Toomi ettepanekul pandi alus üldrahvalike tantsuõhtute traditsioonile. Märkimisväärselt palju seadis ja tegi Ullo Toomi ka uudisloomingulisi tantse. Terve plejaad tema õpilasi on seda kaunist tava ja harrastust läbi aastate kuni tänase päevani edasi kandnud. Enn Eesmaa saates kuulete mõndagi tantsumaestro elust ja loomingust ning mõnegi mälestuse Ullo Toomi enese poolt.

Christoph Kolumbus kuulub juba mitu sajandit inimkonna suurkujude esiritta. Ometi polnud ta esimene eurooplane, kes uuele mandrile astus. Täpsemate uuringute käigus on selgunud, et rahvuselt polnud ta itaallane ning, et tegelikult teadis Kolumbus üsnagi hästi, et ta ei jõudnud Indiasse. „ENNtsüklopeedia“ selle nädala saates kuulete nende väidete tõestusi ning muusikat, mis kirjutatud Kolumbusele mõeldes.

Teistsuguse elusaatuse korral saanuks Jaak Joala nüüd kohe 75. aastaseks. Tänapäeval poleks see mingi rekord. Tema ja ta hääl jäävad veel kauaks meist paljude nooruse, kogu ajajärgu sümboliks. Jott nagu Joala tavatsesid paljud öelda, kui tahtsid oma nime või autonumbrit lahti seletada. Ta oli me esimene popartist, kes Eestist kaugemalgi tuntuks sai. Paljud heliloojad kirjutasid talle laule, nende hulka kuulusid ka Arne Oit ja Raimonds Pauls. Joala oli esimene noor levilaulja, kellest sai teeneline kunstnik. „ENNtsüklopeedia“ saatetunnis kuulete Jaak Joala tuntumaid laule ning lugusid temast endast. Mõne neist räägib Joala ise.

„ENNtsüklopeedia“ selle nädala saates kuulete jutte ja lugusid Ernst Ennost. Tema sünnist möödus äsja poolteist sajandit. Enno on üks maalähedasemaid autoreid eesti kirjandusloos. Tema luuletustes ja lasteraamatutes on erakordselt palju juttu kodust ja koduigatsusest. Mõned ta värsid kuuluvad juba aastaid me rahva lemmikute hulka ning tihti peetakse neid rahvalauludeks. Ernst Enno looming on sageli innustanud heliloojaid. Saates esitavad kirjaniku tekste ja neid lauludeks kirjutanud heliloojate muusikat Ernst Enno tütretütar Elin Toona, Aino Talvi, Salme Reek, Anne Maasik, Mait Malmsten, Indrek Sammul ja Juhan Viiding.

„ENNtsüklopeedia“ keskendub sedakorda Norra kuningriigi rahvuspühale. Iseseisvus saavutati vaid mõni aasta enne Eestit, ent norralaste saavutustele on raske tervel planeedil võrdset leida. Saates tuleb juttu Norra kuulsatest heliloojatest Rikard Nordraakist ja Ole Bullist, Nobeli auhinna saanud kirjanikust Bjørnstjerne Bjørnsonist, Norra võidukatest sportlastest ning selle rahva kadestamisväärsest edust Eurovisiooni laulukonkurssidel.