ENNtsüklopeedia

"ENNtsüklopeedia" keskendub soome rahva poolt sajandi suurkujuks valitud Carl Gustaf Emil Mannerheimi elule ja karjäärile. Presidendiks saanud marssali teened oma riigi ja rahva iseseisvuse eest seismisel olid erakordsed. Teda austasid isegi Stalin ja Churchill, kes Soome vastu sõdisid. Saate muusikalises osas kuulete Jean Sibeliuse muusikat, mis esindab Soomet niisama loomulikult, kui marssal Mannerheim sõjalis-poliitiliselt.

"ENNtsüklopeedia" kuuldeseeria juubelihõnguline 75. saade on pühendatud kahekümnenda sajandi suurkujule Winston Churchillile. Tema sünnist möödub sel laupäeval täpselt poolteist sajandit. Churchilli sõjaaastate teeneid oma riigi ja rahva ning suuresti kogu maailma hüvanguks on küll mõnes riigis püütud vähemana paista, kuid see pole kellelgi eriti õnnestunud. Suurmehe surma järel tõdes Prantsusmaa viienda vabariigi president Charles De Gaulle mõnevõrra ennustuslikult – Pärast Winston Churchilli surma pole Suurbritannia enam suurriik. Enn Eesmaa kommenteerib oma saates Sir Winston Churchilli elu ja tegevuse mõningaid, ka vähem teada aspekte.

Sedakorda on "ENNtsüklopeedia" fookuses riigijuht ja sõjapealik, kes kaotas sageli, ent ometi on jäänud omamoodi võidukaks. Napoleon Bonaparte’iga seostame tavaliselt lahinguid, kannatusi ja surma, soovi kogu maailma vallutada. Vähem on räägitud ta otsustest, mis nii prantslastele, kui teistelegi rahvastele eluliselt olulised olid. Suuresti tänu Napoleonile kasutame täna meetermõõdustikku, juba tema sai aru vaktsineerimise tähtsusest. Napoleoni tahtel kaasajastati Prantsusmaa koolisüsteem. Ta oli üks esimesi, kes kutsus Euroopa riike ja rahvaid ühinema ja koostööd tegema. Enn Eesmaa kommenteerib oma saates Napoleoni erakordse elu ja karjääri olulisemaid tahke.

„ENNtsüklopeedia“ hakkab tulevikus senisest rohkem tutvustama meile lähedaste riikide ja rahvaste ajalugu, ennekõike aga nende kultuurisaavutusi. Kui vähegi objektiivselt hinnata teame isegi oma lähinaabrite elust, olust ja saavutustest märkimisväärselt vähe. Paar poliitikut, mõni sportlane ja ongi üldjoontes kõik. Esimene sedalaadi saade on Lätimaa kahest uhkusest – nende eepose kokku kirjutanud Andrejs Pumpursist ning heliloojast, keda veel üsna hästi mäletame. Raimonds Paulsi elu ja karjäär on aga palju huvitavamad, kui mõned ta laulud, mida miljonid peast teadsid ja kaasa laulsid.

Seekord on "ENNtsüklopeedia" keskmes kaks Tom Jonesi. Neist esimene jõudis lugejateni aastal 1749 Henry Fieldingi menuromaani nimitegelasena. Pea kaks ja pool sajandit hiljem valis Walesist pärit noor laulumees omale artistinimeks Tom Jones, mis tundus ta oma nimest löövam. Nii sai Thomas John Woodwardist Tom Jones. Enn Eesmaa meenutab oma saates nii raamatut „Tom Jones“, kui selle autorit ning kõigi aegade üht võimekamat popartisti Tom Jones, kes mõned aastad tagasi andis kontserdi ka Tallinnas.

Seekordse teabetunni keskmes on barokkmuusika suurkuju Georg Friedrich Händel. Ta sündis Saksamaal, elas ja töötas aastaid Itaalias, legendiks aga sai Londonis. Johann Sebastian Bach on kahtlusteta kuulsam, ent Händeli mõõtmatult avar looming on tunduvalt mitmekesisem. Ta kirjutas oratooriume, kantaate, kontserte, sonaate, orkestrisüite ning koguni 40 ooperit. Tema teoseid on korduvalt ka Eestis ette kantud. Osa Händeli loomepärandist koos Enn Eesmaa kommentaaridega on kuuldavad "ENNtsüklopeedia" selle nädala saates.

Sedakorda keskendub "ENNtsüklopeedia" Carl Robert Jakobsoni elule ja tegevusele. Ta oli esimene, kes eesti põllumeestele andis teadusel põhinevaid soovitusi, seltside koosolekuid aga kasutas kutsehariduslike teadmiste jagamiseks. Oma kirjatöödes käsitles ta olulisi ühiskondlikke teemasid, mis rahval aitasid teha valikuid, mille suund oli iseseisev, vaba Eesti. Jakobson elas vaid nelikümmend aastat, teha jõudis ta õnneks palju. Osa sellest meenutab Enn Eesmaa sel laupäeval oma saates.

Seekordse saate fookuses on tšehhide suurmehed kirjanik Karel Čapek ja levilaulja Karel Gott. Esimesena robotitest kirjutanud Čapeki teoseid on rõõmustavalt palju eesti keelde tõlgitud. "ENNtsüklopeedia" kuuldetunnis esitavad kirjaniku tekste Salme Reek ja Aarne Üksküla. Karel Gott oli aastaid Tšehhimaa suursaadik levimuusikas. Tihti esines ta Saksamaal, kuid paaril korral ka USA-s. Oma riigi esilauljaks kuulutati ta üle neljakümne korra! Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete saates poolt tosinat Karel Goti rahvusvahelist hitti.

Seekordne teabetund keskendub James Bondi vaimse isa Ian Flemingi loomingule ja elule, mis oli tunduvalt põnevam, kui paljud verevaesed seiklusfilmid. Agent 007 ilmus lugejate ette esimest korda raamatus „Casino Royale“ ning Sean Connery kehastuses ekraanile aastal 1962 filmis „Doktor No“. Tänaseni on James Bondi rollis nähtud seitset näitlejat, kuuldavasti otsitakse praegu kaheksandat. Bondi filmidele pole kunagi omistatud põhikategooriate Oscareid. Paarile laulule aga küll. Enn Eesmaa saates kuulete lisaks neile veel mitut kuulsat Bondi - laulu maailmastaaride esituses.

"ENNtsüklopeedia" keskendub ka sel laupäeval Johann Wolfgang von Goethe elu ja loomingu meenutamisele. Eesti näitlejate esituses kuulete katkendeid ta kuulsaimast teosest „Faust“ ning „Wilhelm Meisteri“ romaanidest. Enn Eesmaa räägib ka suurkirjaniku teadussaavutustest, mida on kiitnud isegi Charles Darwin ning Albert Einstein. Ta ise hindas eriti kõrgelt oma raamatut „Värviõpetusest“. Saate muusikavalikus kõlavad oopused, mis loodud Goethe tekstide põhjal või ajendatuina nendest.