Hommikuraadio
:format(webp)/https://f303.pmo.ee/ruOrWyZsn0QHgWaj5IRxVxT838O3fLSjdHzgoyOR.png)
Episoodid
Hommikuraadio: Sergei Metlev. Teenetemärgist ja Eesti patriotismist
Hommikuraadio: Helis Pokker ja Kätlin Tiigi. Vähiravi järel tekkinud tüsistustest
Tallinna Tehnikaülikooli informaatikateadlased Tarvo Treier ja Kristjan Düüna avaldasid e-valimiste kohta käiva teadusartikli, mille järel ilmus kolmandalt teadurilt arvamusartikkel e-valimiste ohtude kohta. Nüüd andsid töö autorid aga teada, et arvamusartikli fookus polnud üldse nende uuritav teemagi. Küsisime ühelt töö autorilt Tarvo Treierilt, kust tekkis selline järelduste tohuvabohu ja mis seis e-valimiste turvalisusega nende töö põhjal siis ikkagi on.
Kolmapäeval lahati teleekraanil lugu arvukatest eesnäärmevähiga patsientidest, kellele tekkisid kümme aastat tagasi pärast kiiritusravi ühetaolised tüsistused. Kui sagedad on tüsistused kiiritusravi järel ja kas kõigest hoiatatakse patsienti ikka ka ette, seda küsisime PERHi onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhilt Helis Pokkerilt ning kiiritusravikeskuse juhilt Kätlin Tiigilt.
Tänavu pälvib presidendilt teenetemärgi meie meediamajast lisaks Timo Tarvele ka Postimehe venekeelsete väljaannete juht Sergei Metlev. Metlev nimetab end Eesti patrioodiks. Miks on nii, et paljud vene kodukeelega noored inimesed satuvad kergesti propaganda küüsi, aga mõni neist - näiteks Metlev - võtab Eesti ja eestluse enda südameasjaks? Seda selgitas Metlev ise.
Hommikuraadio: Kai Rimmel ja Evelin Poolamets - EKRE naisühendus valutab pead seksuaalhariduse pärast
Hommikuraadio: Lauri Läänemets - Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikust ja uuest seire- ja juhtimiskeskus
Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit on väga mures, kuivõrd riigikogus läbis esimese lugemise Euroopa Liidu direktiivide põhjal sündinud eelnõu, millest keegi pealtnäha midagi aru ei saa. Kellele küberturbe arendamise nõuded kehtivad, mis on tingimused ja kuidas mõjub see konkurentsile, kui kõiki võrdselt ei kohelda? Külas käis meil liidu juhatuse liige Lauri Almann.
Sel nädalal on Eesti julgeolekuvallas toimunud ütlemata palju. Kolmapäeval avati Narvas uus kordonihoone, samal hommikul läkitasid Pühtitsa kloostri esindajad riigile kirja, kuidas ei soovi lahti öelda sidemetest Moskvaga. Samuti sai süütamiste tõttu selle nädalaga suisa kaks Ukraina restorani kahjusid. Arutlesime olulisemate sündmuste üle siseminister Lauri Läänemetsaga. Küsisime ka meediaveergudel palju tormi tekitanud peo kohta, kus minister osales.
Nii nagu mitmel teiselgi erakonnal, on ka Konservatiivsel Rahvaerakonnal naisühendus. Veel paar päeva tagasi edastas ühendus haridus- ja teadusministrile pöördumise põhikooliõppe kohta, kus EKRE naisühenduse hinnangul sooneutraalsuse käsitlusele praegusel kujul kohta olla ei tohiks. Rääkisime ühenduse juhi Kai Rimmeli ja liikme Evelin Poolametsaga sellest pikemalt.
Narva küttearved on Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejevi sõnul pea 30 protsenti kõrgemad kui näiteks Tallinnas. Samal ajal ei suudeta Tallinnas Stenbocki majas olukorda narvakate mätta otsast näha – inimesed ei tule arvetega hästi toime ning nüüd tulid suisa tänavatele. Kus peitub siin see võimalik lahendus?
Kaitseministeerium on meedias pidevalt fookuses. Kas jõuavad tülid majast välja või tehakse ridade vahel etteheiteid kaitseministrile? Milles siis ikkagi murekoht seisneb, et ajakirjanikud jonni jätta ei saa ja vihjeid samal ajal pidevalt juurde tuleb? Küsisime seda Postimehe poliitikaajakirjanikult Mikk Salult.
Neljapäeval toimus TalTechi aulas rektorite nõukogu kõrghariduse teemaline ümarlaud, kus arutati kõrghariduspoliitika järgmise veerandsaja olulisemate küsimuste üle. Päeva jooksul said sõna rektorid, tudengid ja poliitikud, aga ka president Alar Karis ja riigikontrolör Janar Holm. Küsisime rektorite nõukogu juhilt Tiit Landilt, et mis on need küsimused, mis täna kõrghariduses jätkuvalt vastuseta on ning kust lisaraha siis leida võiks.
Kaitseministeerium on meedias pidevalt fookuses. Kas jõuavad tülid majast välja või tehakse ridade vahel etteheiteid kaitseministrile? Milles siis ikkagi murekoht seisneb, et ajakirjanikud jonni jätta ei saa ja vihjeid samal ajal pidevalt juurde tuleb? Küsisime seda Postimehe poliitikaajakirjanikult Mikk Salult.
Narva küttearved on Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejevi sõnul pea 30 protsenti kõrgemad kui näiteks Tallinnas. Samal ajal ei suudeta Tallinnas Stenbocki majas olukorda narvakate mätta otsast näha – inimesed ei tule arvetega hästi toime ning nüüd tulid suisa tänavatele. Kus peitub siin see võimalik lahendus?
Saatejuhid on Brita-Maria Alas ja Sander Punamäe.
Aastate pärast peaks trammiga saama ka Pelguranna piirkonda. Nüüd on tekkinud aga elav arutelu eeskätt Puhangu tänavate ja linnajuhtide vahel – muretsetakse nii müra kui ka vibratsiooni pärast, mis tramm endaga kaasa toob. Üheks vastaseks avalikkuses on osutunud ka Keskerakond, kes linnapea Jevgeni Ossinovski sõnul ise kunagi selle projekti lauale ka tõi. Arutleme linnapeaga selle üle, kui suur on üldse kohalike sõnaõigus ja kui palju tegelikult otsustatud juba on.