Ilmaparandaja
:format(webp)/https://f303.pmo.ee/0bka2ZcVnNXwTyU7ZAAARVB7Mlp8iP8ihhEFGAgj.png)
Episoodid
Kuna aasta linnuks on kuulutatud piiritaja, siis seekordses Ilmaparandajas kuulemegi selle tuntud, kuid siiski üsna väheuuritud linnu tegemistest pikemalt. Stuudios räägib piiritaja elust linnuökoloog Marko Mägi. Saadet juhib Rein Pärn.
Aasta viimases "Ilmaparandaja" saates võtame traditsiooniliselt kokku mööduva aasta läbi "Ilmaparandaja" eetris kõlanud helilõikude. Tuletame meelde aasta looma, räägime eestlaste kliimaskeptisest ja veel palju muud. Saate paneb kokku Mart Valner.
Selle nädala Ilmaparandaja saates on külas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, et enne jõule vaadata otsa olulisematele teemadele, mis keskkonnavaldkonnas aasta jooksul esile kerkinud on. Juttu tuleb loodusharidusest ja energeetikast, raiemahust ja kliimaseadusest. Natukene ka tuuleparkide püstitamisest ja loodusmaja ehitamisest. Küsib Mart Valner.
Oluliste ühiskondlike teemade arutamiseks on ellu kutsutud Hea Elu Rahvakogu, mis toob ühise laua taha tavalised inimesed, et leida lahendusi Eesti suurimatele väljakutsetele. Kuidas hea Elu Rahvakogus osaleda saab ja kuidas see arutelu on üles ehitatud, räägivad Ilmaparandajas korraldaja Teele Pehk ja eelmisel pealinna rahvakogul osalenud kodanik Gert Preegel. Saatejuht on Rein Pärn.
Selle nädala Ilmaparandaja saates läheme kõigepeal maailma poolustele ja siis tuleme tagasi ning räägime Eesti ühistranspordist. Miks on meile polaaralad olulised ja kuidas nende tervis mõjutab geopoliitilist olukorda? Kas kliimakonverentsil arutatu aitab jääkatet alles hoida ja mis juhtub, kui need sulavad? Neid teemasid avavad välisministeeriumi kliima- ja energiapoliitika erisaadik Katrin Saarsalu-Layachi ja erivolitustega diplomaatiline esindaja Arktika küsimustes Toomas Lukk. Lisaks räägime ka ühistranspordireformist Eestis, mis peaks valitsuses arutlusele tulema juba uuel nädalal. Mis muutub, miks ja mida see tegelikult inimestele tähendab, räägib Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais. Saatejuht on Mart Valner.
Miks meil on kodus nii palju elektroonikajäätmeid? Üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal keskendub sel korral elektroonikajäätmetele. Stuudios on Kliimaministeeriumi tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juht Piret Otsason, elektroonikaringluse ettevõtte GreenDice tegevjuht Argo Alaniit ning saatejuht Rein Pärn.
Pühadeaeg hakkab kätte jõudma ning väga paljud eestlased otsivad oma lähedastele jõulukinke suurtest veebipoodidest. 2024. aastal tuli Euroopa Liitu 4,6 miljardit alla 150-eurost väikepakki ja umbes 90% neist olid Hiinast. Seekordses Ilmaparandaja saates uurimegi, kui suur on nende pakkide keskkonnajalajälg ja kuidas Euroopa komisjon tahab rakendada nendele pakkidele suuremat kontrolli. Kas e-kaubandus on probleem või lihtsalt uus kaubanduskanal, arutavad saates Euroopa komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas ja Omniva kommertsjuht Sven Kukemelk. Saatejuht on Mart Valner.
Eelmisel nädalal toimus VI Läänemere kalandusfoorum, kus põhifookus oli sellel, kuidas kalandust keskkonna- ja kliimasõbralikumaks muuta. Mida siis teha saab, millal meil sõidavad ranniku lähedal ringi vesinikulaevad ning kas kalakasvandus on tulevik, räägib saates Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu. Saatejuht on Mart Valner.
Kuna Eesti põllumajanduses ning toidu- ja puidutööstuses tekib igal aastal sadu tuhandeid tonne väärtuslikke kõrvalsaadusi, mille potentsiaal jääb suuresti rakendamata, tegid Maaülikooli teadlased põhjaliku uuringu, milles selgub olukorra tõsidus. Samas pakuvad nad välja mitmeid lahendusi, kuidas ülejäävat tooret edukalt kasutada saaks. Seetõttu on seekordses Ilmaparandaja saates külas Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli juhataja, tenuuriprofessor Rando Värnik, kes teemat selgitab. Saatejuht on Rein Pärn.
Seekordses Ilmaparandaja saates räägime peamiselt keskkonnaharidusest. Kuidas mõjutab keskkonnahariduse ümberkorraldus Eesti haridussüsteemi ja ühiskonda ja kuidas kompleksselt loodusest rääkida nii, et noorte peas ka seosed tekiksid? Kas ilma teadmata, mis on märg mets, saab rääkida sellest, mida selle metsaga tegema peaks? Saates on külas hariduspsühholoog Grete Arro. Saatejuht on Mart Valner