Ilmaparandaja
Episoodid
Kliimaministeerium plaanib mitmeid muudatusi looduskaitset ja metsandust puudutavas seadusandluses. Sinna alla kuuluvad nii suurenenud kaitsealune maa, aga ka hüvitise tõstmine erametsaomanikele, kes praegu endale kuuluval maal majandada ei saa. Mis on täpsemalt muutumas, milline on saja aasta plaan RMKle ja miks ei taha riik lubada metsatööstusel maadevahetusega tegeleda? Ülevaate looduskaitse ja metsandusega seotud muudatusettepanekutest teeb Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming. Saatejuht on Mart Valner.
Saate teemaks on TalTechist käima lükatud uus rahvusvaheline projekt REISFER, mille eesmärk on vähendada CO₂ emissiooni parvlaeva liinidel Eestis, Soomes, Ahvenamaal ja Rootsis läbi erinevate tehnoloogiliste ja operatiivsete lahenduste rakendamise. Millised need lahendused on, selgitab Ilmaparandajas Eesti Mereakadeemia Meretranspordi uurimisrühma doktorant-nooremteadur Kadi Kasepõld. Saadet juhib Rein Pärn.
Traditsiooniliselt läheb maikuu esimesel laupäeval, Teeme Ära talgupäeval eetrisse "Ilmaparandaja" erisaade. Võtame ühendust talgupaikadega üle Eesti, räägime talgujuttu ja uurime, millist suppi pakutakse. Saatejuht on Mart Valner.
Seekordses "Ilmaparandaja" saates on teemasid mitmeid. Räägime Tartu loodusfestivalist, Järvamaa loodushäältest ja ühekordsetest elektroonilistest sigarettidest ning nende keskkonnajalajäljest. Saatejuht on Mart Valner.
Kuna kooliõpikud ei sisalda tänapäevast arusaama kliimamuutustest ja õppematerjalides puuduvad selgitused kliimamuutuste põhjuste ja mõjude kohta, valmistati projekti KLIIMATEADLIK raames esimene õppevahend “Kliimamuutuste ABC”, mis püüab seda tühimikku täita. Õppevahendi valmimisest ja mis seal kirjas on, räägivad "Ilmaparandajas" TÜ kliimateaduste professor Piia Post ja TLÜ ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa. Saadet juhib Rein Pärn.
Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas sel nädalal, et Šveitsi riik rikub inimõiguseid, kuna pole kehtestanud piisavalt ambitsioonikaid ja teaduspõhiseid kliimaeesmärke ning pole suutnud oma varasemaid eesmärke ka täita. See otsus avas uksed kõigi teiste Euroopa inimõiguste konventsiooni osalisriikide elanikele, sh eestlastele, minna oma riigi vastu kohtusse, kui riik ei tee piisavalt, et neid kaitsta kliimakriisi eest. Mida ikkagi otsustati, kelle kasuks ja mis edasi saab, räägib "Ilmaparandaja" stuudios Riigikohtu halduskolleegiumi nõunik ja keskkonnaõiguse ekspert Kaarel Relve. Saatejuht on Mart Valner.
"Ilmaparandaja" saates on seekord külas Tartu Ülikooli geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa, kes pidas märtsi keskel ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Ruumiandmete ja tehisaru kasutamine keskkonnaseires“. Evelyn Uuemaa juhib ülikoolis maastikugeoinformaatika töörühma ja ta on sel aastal alustanud kestliku maakasutuse tippkeskuse juht. Kuidas tehisaru keskkonnaseires rakendatakse ja mis eesmärgid on seatud kestliku maakasutuse tippkeskusele, küsib saatejuht Rein Pärn. Saates esinevad ka Paide Gümnaasiumi õpilased, kes uurivad päikeseenergia kasutamise teemat.
Selle nädala "Ilmaparandaja" saates räägime planeedi taluvuspiiridest. Eesti Rohelise Liikumise tellimusel on nimelt just valminud selleteemaline uuring, mis keskendubki taluvuspiiride mõiste selgitamisele kontseptsiooni edasiarendamisele. Lisaks toob analüüs välja soovitused taluvuspiiride tulemuslikuks lõimimiseks Eesti keskkonnapoliitikasse. Kõigest sellest uuribki Eesti Rohelise Liikumise ekspert Maris Pedaja käest saatejuht Mart Valner.
Eestis tehtud viimastest küsitluste tulemustest selgub, et kuigi hädaolukordadele, kriisidele ja sõjalegi mõeldakse varasemast rohkem, ei ole me nende saabudes tegutsemiseks valmis. Miks on elanike teadlikkus ja valmisolek kriisidega toime tulla nii madal ja kuidas saaks olukorda parandada, räägime saates Siseministeeriumi kriisivalmiduse asekantsleri Tuuli Räimega. Samuti teeme juttu alanud konnarändest ja eelolevatest konnatalgutest ELFi projektijuhi Birgit Purgaga. Saadet juhib Rein Pärn.
Juba aastast 2025 peab uute suurte ehitiste ehitamisel teada olema ka nende kogu ehitamise süsinikujalajälg. See tähendab, et need majad peavad lisaks energiasäästlikud olemisele olema ka ehitatud võimalikult säästlikest materjalidest. Millest me siis ehitama hakkame, milline on Eesti arhitektuuri tulevik ja kas praegused arhitektid oskavad sellega arvestada. Neid teemasid hakkamegi uurima juba selle nädala Ilmaprandaja saates laupäeval kell kaks. Külas on Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Hannes Praks ja madalsüsinikehituse spetsialist Kadri-Ann Kertsmik. Saatejuht on Mart Valner.