Jukuraadio

Jukuaadio 412. köögilaud on Tartus Oskar Lutsu majamuuseumis. Oleme sõna otseses mõttes Oskar Lutsu köögilauas, mida meie muheda klassiku eluajal kattis alati suurepäraselt tema naine Valentina. Kõik külalised on oma mälestustes meenutanud hõrgutisi, millega see Valgevene päritolu naine üritas sõpru lõhki sööta. Pirukad, marinaadid, konservid, pelmeenid, hoidised, kodused napsud… Oeh, keele viib alla. Räägimegi sellest, kuidas Valentina ja Oskar kokku said, pajatame, kuidas kirjanik algusaastail kiivalt oma abikaasa eest varjas, et ta kirjanik on. Uurime, kes külas käisid, kuhu Valentina oma mehe eest napse peitis ja kui suurt rolli see vahva naine tegelikult Oskar Lutsu elus mängis. Muidugi on kõne all ka lookas köögilaud.

411. Jukuraadio köögilaud laiskleb Tartus, sest seal on algamas Prima Vista kirjandusfestival, mis pole kaugeltki vaid kirjandusfestival, vaid rohkem nagu linnapidu. Et festari üldteemaks on “Mängu piirid”, siis koguneme oma lauaga kunagisse trükikotta, hilisemasse KGB majja ning nüüdsesse Tartu kirjanike majja ja mängime nii et vähe pole. Lugusid sellest, kuidas KGB-lt 5 kopikat kätte saada, aga kuidas tunda ära kirjanduslik või eluline mäng, tuleb selles saates ette mitmeid. Köögilauas pajatavad festivali programmijuht Marja Unt ning Jaak Tomberg, kes kureerib programmi “Lüüriline mina” – mida võib nimetada ka meeleavalduseks sõnas.

JUKURAADIO 410. köögilauda on kogunenud rändeekspert Kert Valdaru. Uurime lähemalt põgenikekriisi Euroopas, mille on põhjustanud Punn Mutin oma sõjaga Ukraina vastu. Vaatame, kus ukrainlased Eestis elavad, mida teevad, paljud neist tagasi ja paljud edasi suunduvad. Nagu iga kriis, pakub ka see tegelikult võimalust arenguks. Kriis tuleb ära kasutada, just kriisi ajal väljume mugavustsoonist, võime jagu saada bürokraatiast ning avastada tõelisi juhte, mitte tavalisi põhulõugu.

409. köögilaud ulbib ringi Läänemere ruumi ajaloos. Külas on ajaloolane ja kunagine Eesti kaitseminister Hain Rebas, kes avaldas äärmiselt põneva raamatu “Sukeldumised. 16 etüüdi Läänemere ruumi ajaloost”. Kõne all on keskaegsed mereteed, mis tõid Eesti- ja Liivimaale, Põhjala kuningate Vana-Liivimaa poliitika 14. sajandil. Räägime ka XV sajandi Gotlandist, Liivimaa XV sajandi pivileegidest, Narva kaubandusest 15. sajandil. Lisaks ka Venemaast ja Läänemeeruumist.

408. köögilaud on otsapidi Ukaina sõjas ning me loeme sellist kohutavat žanrit nagu on kirjad pommirahe alt, varemete keskelt, kaevikutest ja keldritest. Vene kuulus Eesti päritolu lavastaja ning näitleja Julia Aug on neist kokku pannud etenduse “Hui Voinje”, mida kannab ette Vaba Lava trupp. Nagu nimigi ütleb, on Julia astunud vastu Putinile, pidades Ukraina sõjas kaasvastutavaks kogu vene rahvast, kuna just venelased on võimaldanud poliitiliselt "üles kasvada" sellisel monstrumil nagu seda on Punn Mutin. Saame teada, milline on PÄRIS igapäevaelu siis, kui sa ei tea, kuhu on kadunud su lapsed, kas su naine on vägistatud, kas su mees on elus, kus viibivad su vanemad ja kas kodumaja lastakse õhku selajal, kui üritad poodi minna ja sealt mingitki süüa saada. Köögilauas räägivad etenduse tõlkija Tiit Alte ning ennast Vaba Lava “lihtsaks inimeseks” kutsuv Mart Rekkaro.

407. köögilauas on külas kunstnik, arhitekt Raoul Kurvitz ja kultuurikoraldaja Indek Leht. Kõik me teame Tarkovski legendaarset filmi “Stalker”, mis on filmitud toetudes vendade Strugatskite raamatule “Väljasõit rohelisse”. Enamus võtteid tehti Eestis. Et selle filmi sünnist möödub 45 aastat, on põhjust peatuda teose põhiteemal, milleks on “tsoon”. Tsoon on kui pro-apokalüptiline koht planeedil, mille tekkepõhjused pole teada, ent mis võib seal hulkujad tappa. Tsooni on kui postraumaatiline seisund, piiripealne ala, eikellegimaa, vaakum – olukord jne, aga ka kui metamasin… Kurvitz ja Leht tutvustavad filmi võttepaiku, aga räägime ka paljudest teistest geograafilistest kohtadst Eestis, mis meenutavad “tsooni” filmist või on isegi hullemad. Eriti paistab siin silma Ida-Virumaa, aga ka Tallinna lähedased üsna ulmelised tööstusmaastikud. Ühtlasi uurime järgi, mis juhtuks, kui Eestisse ehitada nn. “tsoonidest” omalaadne kett.

406. köögilaud Teeme etnoloog Aima Ventseliga kokkuvõtte, kuidas töötab Venemaa võimu valede masin ühiskonnas ja ajakirjanduses, eriti muidugi telekas. Mõni igapäevane mõttemuster Venemaa saadetest: * Venelaste vastu on kogu maailmas lahti päästetud mastaapne vihkamiskampaania, venelased on kuulutatud rahvuse ja riikkondsuse järgi väljaspool seadust olevaks rahvaks, inimesteks, kel pole mingeid õigusi, mis teistel. Venelasi ahistatakse ja solvatakse, mõnel pool nt ei lasta venelasi enam restoranidesse, ähvardatakse diplomaate jne. * Ukraina natsipataljonid takistavad rahulikel elanikel lahkuda linnadest, nt Mariupolist mööda turvakoridore, mida humaansetel kaalutlustel on Vene väed vastavalt kokkuleppele loonud, kuid bandeeralased ei lase inimestel lahkuda, kasutades neid elava kilbina ja tekitades humanitaarkatastroofi. * Käimasolev operatsioon on tegelikult vastus sellele sõjale, mida USA juhtimisel Lääs on pidanud NSV Liidu ja Venemaa vastu juba alates 9. maist 1945. Ukrainaga tuleb kiiresti ühele poole saada, et asuda lahendama tegelikku vastasseisu, mille teiseks pooleks on USA. Peamine võitlus ei ole mitte Ukrainaga, vaid kollektiivse Läänega. Niisiis: saade massiliste valede inimajju süstimisest.

JUKUAADIO 406. saate köögilaud keskendub Ukraina varasemale ajaloole. Teine osa. Külas on ajaloodoktor Andres Adamson. Uurime ukrainluse tekkelugu, keskendume lääne-Ukrainale ning jälgime ajas kordi, mil ukrainlust on järjekindlalt välja suretada üritatud. Siit köögilauast ilmneb, mil moel Ukraina kui nähtus on moodustunud ning oma teed otsinud. Minisarja esimeses osas rääkisime samal teemal ajaloolase Ott Sandrakuga, mis on samuti Kuku raadios järelkuulatav.

Jukuraadio 404. saate köögilaud sõidab koos ajaloolase Ott Sandrakuga Ukraina varasemasse ajalukku. Esimene osa. Uurime, kuidas Ukraina moodustus, käime 12. sajandi Galiitsias, kus kohtame ukraina rahvusvärve (ehkki üks müüt räägib, et need pärinevad rootslastelt, on asi siiski varasem). Külastame kasakaid, peatume Venemaa pidevail katsetel ukraina keel ja olek välja suretada, vaatame, kuidas on kujunenud Ukraina nimi ning vaimsus. Siit köögilauast ilmneb, mil moel Ukraina kui nähtus on moodustunud ning oma teed otsinud. Mutin on Punn!

403. saates põgeneb 20 aastat Moskvas elanud ja töötanud Andres Puustusmaa Tallinnasse. Teeme flashbacki Venemaale ja saame teada, kuidas moskvalased Ukrainasse, sõtta ja naabritesse suhtuvad. Ja miks on see nii, et ka su vanad sõbrad võivad sulle ühel hetkel sisistada: "See on ülbitsemise eest! Teie olete järgmised!" Andres pajatab veel, kuidas ta naise, kahe lapse ja 5 kohvriga Eestisse jõudis, kui ta naine oli juba prokuratuuri kutsutud. Üldse on need jahmatavad lood, mis ilmnevad, kui me vaatame, kuidas venelane just praegu järjest enam putiniseerub ja muust maailmast mõtleb.