Krimiraadio

Kuna möödunud aastal rüüstasid kurjategijad teadaolevalt ligemale 3700 eesti inimese kontot ja teenisid ligemale 30 miljonit eurot, mida on ligemale poole rohkem kui aasta varem, siis pole muud võimalust, kui kutsuda saatesse Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo grupijuhi Jaagup Toompuu. Seda seepärast, et üheskoos vaadata üle kõik levinumad petuskeemid ja alatumad võtted, millega me inimeste kontosid rüüstatakse. Ühtlasi peame küsima, miks ometi ei suuda me kõik koos netikelme pidurdada?

Saate teises pooles peame taas rääkima tüüpidest, kes on üht või teistpidi meie riigi julgeolekule ohtlikud. Sedapuhku on fookuses mees nimega Vjatšeslav Jefimov, kes töötas Koidula piiripunkti ootealal, kuid samal ajal oli tubli kaastööline Venemaa föderaalsele julgeolekuteenistusele ehk FSBle. Tänaseks on mees kolmeks aastaks vangi mõistetud. Miks ja kuidas selline jätis piirile tegutsema pääses, selles aitab meil selgust luua Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Marta Tuul.

"Krimiraadio" saatejuhid on ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk. Eksperdina lööb kaasa Andres Anvelt. Saade on eetris teisipäeviti kell 13.

Eelmisel nädalal oli kaitsepolitseil ning PPA-l ütlemata tihe väljasaatmisnädal. Riigist saadeti välja mitu Eesti julgeolekut ohustanud inimest. Kellega tegu, mida tegid ning miks olid nad meie riigile ja siin elavatele inimestele ohtlikud? Sellest kõigest räägime kaitsepolitseiameti büroojuhi Harrys Puuseppaga.

Saate teises pooles räägime oportuniteedist. Miks ja millal otsustab riik, et mõne kuriteo puhul algatatud kriminaalasi ei peakski minema kohtusse ning asi lõpetatakse oportuniteediga. Milleks meile oportuniteet? Mis saab pärast sellist otsust? Asjas aitavad selgusele jõuda kogukonnaprokurör Hendrik Rätsep ning vanglateenistuse kriminaalhoolduse direktor Jako Salla.

"Krimiraadio" saatejuhid on ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk, eksperdina lööb kaasa Andres Anvelt.

Saade on eetris teisipäeviti kell 13.

Värske "Krimiraadio" lõpuosas uurime, mis asjaoludel peksti möödunud teisipäeval Viljandimaa väikeses Kõpu alevikus keset päist päeva surnuks keskealine naisterahvas? Ja kuidas peavad elama ja olema ühe väikeasula elanikud, kui naabruses elab vägivaldse minevikuga ohtlik tegelane?

Saate põhiosa oleme aga pühendanud viimaste aastate ühe kõige kõmulisema ja enim tähelepanu nõudnud kohtusaagale, mis sai läbi selle aasta alguses teisel jaanuaril, kui Riigikohus otsustas, et kõrged politseiametnikud Elmar Vaher, Eerik Heldna ja Aivar Alavere pole kurjategijad ning pole süüdi rotatsioonikelmuses. Endine Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere on "Krimiraadio" stuudios kogu loo tausta ja sisu selgitamas.

Saadet juhivad tavapäraselt Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Aasta esimese "Krimiraadio" teises pooles selgitab Tallinna vangla juht Andreas Kliimant, mis asjaoludel toimusid aasta lõpus tema juhitavas vanglas järjes kaks vägivaldset arveteklaarimist ning kuivõrd neis juhtumites on näha märke vanglasüsteemis jätkuvalt teatavat elujõudu omavast subkultuurist.

Kuid kõigepealt räägime ikkagi sellest, mis toimus väljapool vanglat. Möödunud aasta lõpp kinkis töörahvale pikad pühad. Pikad pühad andsid võimaluse pikalt pidutseda. Aga paraku on Eestis kriitiliselt palju inimesi, kes ei oska normaalselt pidutseda. Pühade ajal vägivallatseti, kakeldi, tapeldi, varastati, läbustati rohkem kui muidu. Kui palju ja mida täpselt tehti Tallinnas ja mujal Põhja-Eestis, sellest räägib Taavi Kirss, politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuurist.

Kuna möödunud nädalal otsustas Harju maakohus saata riigireetmise eest pikaks ajaks trellide taha Aivo Petersoni nimelise tegelase ja tema kaaslased, on selle aasta viimase "Krimiraadio" teemaks justnimelt kõik see, mis seotud mainitud kohtuasjaga ning riigireetmisega üldisemalt. Teemat aitab lahata Petersonile ja teistele riigireeturitele süüdistuse esitanud riigiprokurör Triinu Olev-Aas. "Krimiraadio" saatejuhtideks on ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk ning eksperdina lööb kaasa Andres Anvelt.

Värskes "Krimiraadios" võtame jutuks taas eluaegsed vangid. Seekord seetõttu, et lettidele on jõudnud uus ja mahukas raamat pealkirjaga “Eesti eluaegsed”, mille üks autoritest on endine kriminaalpolitseinik ja eriteenistuse juht Kalle Klandorf. Kalle Klandorfi olemegi täna külla kutsunud, et rääkida raamatu peategelastest konkreetsemalt ning raamatu saamisloost üldisemalt.

Saate teises pooles tuleb stuudiosse Põhja politseiprefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Vares, kellega räägime sellest, kui palju energiat ja politseiressurssi nõuavad relvade ja relvataoliste esemetega vehkivad üldjuhul joomased kodanikud.

"Krimiraadio" saatejuhid on ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk ning ekspert Andres Anvelt. Saade on eetris teisipäeviti kl 13.

Detsembrikuu esimese "Krimiraadio" teises pooles on meil külas legendaarne ajakirjanik Peeter Võsa, kes omaaegsetes hittsaadetes nagu "Politseikroonika" ning "Võsareporter" tegi krimilugusid sealt, kuhu teised kolleegid minna ei tahtnud või ei julgenud. Mis on saanud neist omaaegsetest hämara elu kangelastest? Kuidas ta ise kogu selles pöörases hulluses terveks jäi? Neile ja teistelegi hirmsat ajastut puudutavatele küsimustele vastab mees ise. Otse ja ilustamata.

Saate esimese poole teemaks on eluaegsed vangid. Möödunud nädalal jättis kohus taas rahuldamata eluaegset vanglakaristust kandva politseitapja Romeo Kalda soovi ennetähtaegselt vabaneda. Miks seda meest ei saa ikka veel vabadusse lasta? Kuidas on vabaduses käitunud kõik need kunagi eluks ajaks trellide taha saadetud maniakid ja mõrvarid, kes viimastel aastatel vabadusse on pääsenud ning kui palju on meil vabadusse pääsu ootel kunagi oma tegude eest eluaegse vanglakaristuse saanud kurjategijaid, sellest räägib meile justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Rait Kuuse.

"Krimiraadio" on eetris teisipäeviti kell 13.

Saadet juhivad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Täna on naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev, sestap räägime saate esimeses osas taas lähisuhtevägivallast – peksmistest, piinamistest ning maniakaalsetest jälitamistest, kus üldjuhul on kannatajaks just nimelt naised. Oleme sellest suletud uste taga toimuvast vastikust kuriteoliigist muidugi korduvalt rääkinud. Kuid rääkida pole kunagi pole liiga palju, sest kui lugeda politseiteateid, saab kohe selgeks, et politseil tuleb jätkuvalt väga-väga palju lahendada just nimelt koduse vägivallaga seotud juhtumeid. Teisalt leidub meil poliitikutest närukaelu või siis närukaltest poliitikuid, kes on veendunud, et lähisuhtevägivald pole probleem, millega tegeleda. Niisiis, meil on külas politseikapten Kristel-Liis Kaunismaa, kellega naistevastase vägivalla teemat ka lahkame.

Saate teise osa teematõuge on erakordselt värske – vähem kui viis tundi tagasi kõlas Harju maakohtus otsus, millega mõisteti altkäemaksu võtmises süüdi tuntud ja tunnustatud ortopeed, 74-aastane Ants Kass. Milline meelehea ikkagi on arstile lubatud ja kustkohast algab korruptsioon? Kas need juhtumised sünnivad teadmatusest või on need ikkagi algusest peale pahatahtlikud? Seda aitab meile täna selgitada riigiprokurör Käroli Tiirik.

"Krimiraadio" on eetris teisipäeviti kell 13.

Saadet juhivad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk.

Värske "Krimiraadio" esimeses pooles räägime paari väga ränga näite varal vastutusest. Kui Tallinna vanglas tapetakse sinna põhimõttelist šokivangistust kandma saadetud noor inimene, siis kes ikkagi vastutab, et nii läks? Milline on vangla vastutus? Kas tehti kõik selleks, et tapmine ära hoida?

Või siis, kas see õudus, mis toimus Tabasalu Pihlakodu hooldekodus, on saanud kõiki osapooli rahuldanud õiglase kohtulahendi? Kas piisab, kui dementseid vanureid vägistanud hooldaja, kes saadeti 11 aastaks trellide taha, ütleb, et püüab ennast parandada? Mille eest hingehinda küsiv hooldekodu vastutab? Ühesõnaga, "Krimiraadiol" on külas vandeadvokaat Paul Keres, kellega püüame vähemalt mõnedele keerulistele küsimustele vastused leida.

Saate teises pooles võtame taas fookusesse kaks teemat, mis on kogu meedias, kuid ka meie saates viimastel aegadel laialt tähelepanu saanud - nimelt rendivangid Rootsist ning Eestis jõhkralt pead tõstnud alaealised kurjategijad. Olgugi, et oleme neil teemadel varem rääkinud, on üleval veel mõnigi vastuseta küsimus, millele vaatame otsa koos Tartu ülikooli emeriitprofessori ja Sisekaitseakadeemia teaduri, kriminoloog Jüri Saarega.

"Krimiraadio" saatejuhid on ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk. Saade on eetris teisipäeviti kl 13.

Värske "Krimiraadio" esimese pooles räägime hiljuti vahistatud Oleg Bessedini näitel, kui agaralt Venemaa propagandamasin siinmail metoodiliselt vaenu ja segadust külvab ning kuidas valeuudiste ja mädasõnumite levitamiseks Eestist usinaid kaastöölisi ja -autoreid leitakse. Teemat aitavad analüüsida riigiprokurör Triinu Olev-Aas ning Kaitsepolitsei pressiesindaja Marta Tuul.

Teatavasti jõudis eelmisel nädalal Tartu maakohtus lõpule kergejõustikutreener Mehis Viru kohtuprotsess, millega mõisteti mees kokkuleppemenetluses süüdi seksuaalse enesemääramise vastastes kuritegudes. See pole paraku kaugeltki ainus kõlapinda tekitanud samalaadne juhtum.

Miks ikkagi lähevad treeneri ja treenitava suhted üle lubatud piiri? Kuidas haiglaste kavatustega treenerid lastest eemal hoida, sellest räägib meile saate teises osas Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse (EADSE) juhtivuurija Remo Perli.

"Krimiraadio" saatejuhtideks on Raul Ranne ja Karel Reisenbuk, eksperdina lööb kaasa Andres Anvelt. Saade on eetris teisipäeviti kl 13.