Kukkuv õun

Tartu Ülikooli rektoriks kandideeriv andmeteaduse professor Jaak Vilo oli üllatunud vaid selle üle, kui loomutruuks osutus eelmise aasta detsembris üllitatud tehisintellekt. Selle tulekus tal kahtlusi polnud. Arutame selle üle, milliseid küsimusi, probleeme ja võimalusi pakub see tohutu hüpe infotehnoloogias. Kas peaks seda pelgama või kasutama õppima? Tuleb välja, et Moore'i seadus – kuidas on kasvanud arvutuselementide tihedus ja arvutuskiirus – on toiminud ka mikrokiipide eelsel ajastul. Seaduse sõnastaja ja Inteli üks asutajatest Gordon Moore suri 24. märtsil 94 aasta vanusena. Räägime ka sellest, kui pikalt hinnatakse, et Moore'i seadus veel toimida saab, enne kui kiipide füüsikaline piir ette tuleb. Juttu tuleb ka sellest, millised võimalused avanevad seotult läbimurretega aju-uuringutes: nimelt on hiire aju rakutäpsusega atlas valmis saanud. Saatejuht Marek Strandberg.

Tööturg on muutunud ja täna ei tea keegi väga täpselt seda, millised saavad olema töökohad ja nõudmised neile viie ja kümne aasta pärast. Robotid kirjutavad ja räägivad üsna edukalt – ütleme nii, nad teevad ära teksti ja kõneloome rutiinse töö. Samas toimetavad nad vigu tehes, mis tähendab, et meil on vaja inimesi, kes aru saavad, mida need teevad. Kas on nii, et kui pole piisavalt insenere ja keemikuid ja mikrobiolooge, siis ei tule ka sellised ettevõtted siiakanti neile tööd pakkuma või esitama ülikoolidele tellimust, kui palju ja milliseid insenere neil vaja on. Raha muutmine haritud inimesteks on parim investeering – pikas perspektiivis muidugi. Aga millisteks inimesteks? Ilmselt laia haardega, interdistsiplinaarstekes, kel ka parem koostöövõime. Saatekülaline on Tartu Ülikooli majandusprofessor ja sotsiteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets. Raul Eamets kandideerib ka aprillis toimuvatel valimistel Tartu Ülikooli rektoriks. Teised kandidaadid, praegune rektor Toomas Asser ja informaatik Jaak Vilo on saanud samuti kutse Kukkuvasse Õuna. Saatejuht Marek Strandberg.

Päikesevõidusõitude ajalugu maailmas algas 1987. aastal ja Eestis alustati sellega aastal 2020. Solaride on ettevõtmine, mitte ettevõte nagu selle tegevjuht Kristel Leif korduvalt rõhutab, mis valdavalt põhineb suure hulga huviliste vabatahtlikul tööl. Tänaseks on Solaridest läbi käinud üle 300 inimese ning praegu osaleb selle töös 70 inimest, kellest noorim on 15-aastane ja vanim üle 70. Päikesesõit pole morsipidu ja tehniliselt on see keeruline ettevõtmine – nagu iga teine võidusõit. 2021. aastal sai Solaride päikesekihutamise maitse suhu Marokos. Solaride plaanidest räägivad saates ettevõtmise tegevjuht Kristel Leif, inseneeriajuht Mart Erik Kermes ja peainsener Karl August Tatuns. Saatejuht Marek Stradberg.

Postimehe fondi toel tehti valmis Metsa Alternatiivne Hindamine. Selle aluseks olid samuti ametlikud andmed riiklikest registritest. Tulemus jahmatav: 2021. aasta lõpuks on Eesti metsatagavara 100 miljonit väiksem kui näitab riigi ametlik statistika. Seda tehakse SMI ehk statistilise metsainventuuri meetodi alusel. Kuidas saavad tekkida siis sellised erinevused? Näib, et peamiseks põhjuseks on eeldus, et vaid valitud kohtades metsa seisundit mõõtes saaks seda üldistada kogu metsa peale. Ja ei saagi. Tuleb välja, et reaalselt neil maa-aladel, mis raieks eraldatud, kokkuvõttes seda puutihumeetrite hulka polegi, mis seal olema peaks. Ja mis siis saab? Siis haaratakse aga maid raieks juurde, et lubatud raiemaht täis saaks. Selle tulemusena aga lõigatakse läbi ökosüsteem sellisel moel, et tervikus saavad räbalad. Juba üsna mitmendat aastat näitab Eesti ametlik süsinikusidumise statistika seda, et metsad ei seo enam süsihappegaasi, vaid eraldavad seda. Kuidas see kõik nii on sündinud ja kas meid võivad just selle süsihappegaasi emissioonide tõttu ähvardada ka suured trahvid räägivad saates Tartu Ülikooli geoinformaatika kaasprofessor Evelyn Uuemaa, Metsakorraldusbüroo direktor Lembit Maamets ja diplomeeritud metsamees ja metsanduspraktik Rainer Kuuba. Saatejuht Marek Strandberg.

"Kukkuva õuna" saates on külas riigi teaduspreemia saaja Tartu Ülikooli loomaökoloogia kaasprofessor Tuul Sepp. Juttu tuleb sellest, kuidas eluslooduses, nii lihtne kui see ka ei tundu, ongi kõik kõigega seotud. Kõneleme sellest, kas evolutsioon puudutab ainult bioloogilisi süsteeme või ka ideid ja masinaid. Kas evolutsiooni osaks on ka meie tehnoloogiad ja masinad nagu seda on ka näiteks lindude pesad? Mida aga arvata kõnerobotitest ja tehisintellektist laiemalt? Kas ka see on osa evolutisoonist? Saatejuht Marek Strandberg.

Teaduse elutööpreemia saanud Asta Õim võitles 1992. aastal julgelt maffiaga, et säilitada Eesti keele instituuti ja selle tegevust. See on väheteada lugu, aga Asta räägib selle ära. Kust tuleb keel ja kui sarnased ja erinevad on keeled? Kuidas peaks õpetama lastele keelt ja mis juhtub siis, kui vanematel pole peres ühist keelt, mida piisavalt osataks, aga ometi suheldakse lapsega just selles keeles? Kas võro ja seto keeled on keeled? Kui head keeleuuneajad on eestlased ja kas kõneroboteid peaks kartma? Nii neist, kui muudestki teemadest räägib saatekülaline Asta Õim. Saatejuht Marek Strandberg.

Kuidas sai võimalikuks, et kõnerobot nii inimpäraselt vestelda suudab ja seda ka nii Eesti, Võro kui Seto keelteski? Miks läheb kõnerobot vahel siiski ropuks ja kurjaks kätte? Kas kõnerobot oskab ka malet mängida? Kas singulaarsus võib jõuda meieni mitte robotite antud käskude kaudu, vaid vastupidi: meeldiva sõltuvuse kaudu? Ja mida teha koolis: kas keelata vestlusrobotid või vastupidi – õpetada nendega osavalt ringi käima? Saatekülaline on Tallinna Tehnikaülikooli kõnetehnoloogia kaasprofessor Tanel Alumäe. Saatejuht Marek Strandberg.

Tallinna Tehnikaülikooli professorid: «Kasutage tehisintellekti oma koolitööde tegemisel palju jaksate, ainult...» ...ainult peate ise teadma, milliseid viiteid see vestlusrobot kasutab. Kasutaja vastutab - robot ei vastuta. Suhtlev tehisintellekt on suur revolutsioon, mis jääb ajaloos meelde ehk rohkemgi kui koroonapandeemia. Kas aga tehisintellekti peab kartma või peab kartma ikkagi inimest, kes seda kasutab? Milliseid võimalusi pakub tehisintellekt näiteks majade sisekliima juhtimisel ja mis meid ees ootab? Sellest räägivad Tallinna Tehnikaülikooli tarkvaraprofessorid Juri Belikov ja Eduard Petlenkov. Saatejuht Marek Strandberg.

Tõlkimine, kirjutamine, autojuhtimine, haiguste diagnoosimine, rakettide sihtimine, kohtumõistmine ja kohtualuse kaitsmine – pole valdkonda, kuhu inimesed poleks tehisintellekti, tegelikult masinõppe algoritme, rakendanud. Isegi see on välja arvutatud, millal saabub singulaarus - hetk, kui masinmõistus ületab inimese oma. Mida sellest arvata ja mida me selle kohta teame? Selle üle arutavad Postimehe teadustoimetuse ajakirjanikud Mariliis Kolk, Sten Kohlmann ja Kaido Einama. Saatejuht Marek Strandberg.

Üsna pikalt on Eesti valitsused vaielnud keskkonnaorganisatsioonidega, millised on kõnelenud vajadusest muuta majandust rohelisemaks ja süsinikuneutraalsemaks. Vastuväiteks on olnud, et seda ei saa teha ju ometi ühepoolselt, sest nii me kaotaksime väga palju võimalusi. Täna on Euroopa liidu 20-l riigil oma kliimaseadused. Nende jaoks tähendab see muu hulgas ka seda, et ka kliimat ohustavaid kaupu ja teenuseid ei osteta muude maade ettevõtete käest. Kui mitte kohe täna, siis kindlasti homme. Nii olemegi maha maganud võimaluse muuta ka enda toodete ja teenuste iseloomu ning me ettevõtted võivad ilma jääda turgudest, kus kliimahool kasvamas. Kliimaseadus on tavatu õigusakt, sest selles sätestatu on mõeldud ajas muutuma ja seda juhtudel, kui kliimasoojenemist ei õnnestu peatada. Õigusteadulikultki üsna uudne asi. Kliimaseadus on vajalik ka seetõttu, et oleksid tagatud inimeste põhiõigused. Me ei tohi toimida nii, et tänaste põlvkondade võimalusi ja mugavusi ei ole järgnevatel. Keegi ei taha olla põlvkonnas, kes koristavad eelnevate põlvede sodi ja lahendavad nende tekitatud probleeme. Saatekülaline on Keskkonnaõiguse keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari. Saatejuht Marek Stradberg.