Kukkuv õun

Saatekülaline, Tartu Ülikooli professor Jaanus Harro tõdes, et erinevate vaimsete häirete päritolu ei saa lahutada geenidest ega keskkonnast – need toimivad koos sünergiliselt. Olulist rolli mängib epigeneetika: DNA keemilised muutused võivad püsivalt või ajutiselt muuta geeni avaldumist. Vähem tuntud, kuid aina olulisem on epitranskriptom, kus RNA molekulidele lisanduvad keemilised rühmad mõjutavad, milliseid valke sünteesitakse, kui kaua RNA püsib ja kuidas seda töödeldakse. Kuna RNA on ebapüsiv, on selle uurimine keerukam kui DNA puhul, ent just see selgitab, kuidas keskkond kiiresti geenide toimimist kujundab. Personaalse meditsiini eelduseks on mitmekihilised andmestikud, mida saab analüüsida tehisaru abil, kuid alati inimese kontrolli all. Hoolimata uute teadusvaldkondade keerukusest on «hea vaimse elu reeglid» lihtsad ja ammu teada: piisav uni, mõõdukas liikumine ja rahulik meel loovad tugevaima kaitse vaimsete häirete vastu. Saatejuht Marek Strandberg

Saade on valminud koostöös Eesti Teadusagentuuriga.

2025. aastal jagati juba 35. korda omapäraste teadustööde eest antavaid IgNobeli preemiaid. Nii ka sedapuhku. Rein Pärn ja Marek Strandberg räägivadki neist kuni juhtub midagi imelikku. Ka saade murdub justkui pooleks ja juttu tulevad ajama veel Ann Jõeleht ja Heilika Leinus. Ja siis juhtub veel midagi kummalist: Ann, Rein ja Heilika võtvad saatejuhi pihtide vahele ja küsivad talt üht ning teist.

Aga see pole veel kõik. Kui saadet kokkulõikamiseks kuulama asutakse tuleb välja, et tarkvara on mänginud paraja vingerppussi: heli on plekine ja ragiseb. Kus häda kõige suurem, seal on teadagi kellest-millest abi – tehisarust. Nii saategi kuulata saadet, mida on tehisaruslised filtrid lihvinud ja putitatnud aga selle sisu pole muudetud. Vaat sulle siis IgNobelitest saate tegemist. Saatejuht Marek Strandberg.

Toidujulgeolek on teemadering, mis järjest sagedamini kõneaineks kerkib. Kliimamuutus on üks valdkond, mis toidujulgeolekut enim mõjutab. Ühes viisiks muutuvate oludega toime tulla on luua uusi organisme ja teine võimalus on kolida taimekasvatus siseruumidesse – nn vertikaalsetesse kasvuhoonetesse. On ka veel üks tee: püüda leida uusi taimi, keda muutuvates kliimaoludes siinkandis kasvatama õppida. Toidujulgeolekust on rääkimas Eestu Maaülikooli professor Evelin Loit-Harro. Saatejuht Marek Strandberg

Eesti õpilasi edukalt rahvusvaheliste füüsikaolümpiaadide jaoks treeninud Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessor Jaan Kalda on seda meelt, et automaatselt ei suuda tehisaru loovust ergutada. Saates räägib ta iseenda kujunemise loo ja olümpiaadide loo kah ära. Ta kõneleb ka sellest, kus on Eetsi haridussüsteemi peamised komistuskivid ja kuidas neist üle saada. No ühe osas pole mingit saladust – see on õpetajate palk, mis lihtsalt ei ole sel tasemel, mis see olla võiks. Saatejuht Marek Stradberg

Hiljuti avaldati üks artikkel Uus-Meremaa kakkpapagoidest, milles näidati, et väljasuremisohus olevate lindude parasiitide liigirikkus ja arvukus on neis lennuvõimetutes lindudes samuti vähenenud. Võtamegi parasitoloog Aleksei Turovskiga arutluse alla selle, miks peaks kaitsma parasiite – looduslike liikide paratamatuid kaaslasi, – kellele on oma peremeeste elude kujundamise siiski väga eriline roll. Kas üldse on võimalik kaitsta mingit üksikut liiki? Pigem on liigikaitseline looduskaitse ajast maha jäänud ja kaitsmist vajavad palju keerukamad struktuurid looduses. Saatejuht on Marek Strandberg.

Füüsik Andi Hektor kirjeldab, millisel moel sai alguse ta uus süvatehnoloogia iduettevõte MuRayTech. Tegemist on müüonite tekitamiseks vajalikke seadmeid loova ettevõttega. Ah et, milleks müüonid? Tegemist on tänasel hetkel vägagi kuuma kaubaga, mis tekitab miljon korda suurema energiaga osakesi kui röntgenaparaat. Ka müüonitega saab asju läbi valgustada, aga need asjad võivad olla väga-väga mahukad. Nagu sillad, majad või ka tuumareaktorid. Hektor oli ka Eestis asutatud müüontomograafia ettevõtte GScan asutajate hulgas, aga täna jookseb võidu selleks, et ka GScanil oleks tulevikus parem võimalus müüonitega asju läbi valgustada. Saatejuht on Marek Strandberg.

Maaülikooli professor selgitab, et see sigade Aafrika on Madakaskaril, kust seakatk Gruusia kaudu meieni jõudis. Aafrikas on olukord veidi teine: sealsed metsikud sead on üsna sageli selle viiruse suhtes immuunsed. Selgub ka, et just katku suhtes immuunsete Aafrika sigade veri võib olla üheks teeks, kuidas jõuda vajalike vaktsiinideni. Juttu tuleb ka teistest loomade haigustest nagu ka sellest, kui suur on tõenäosus, et need haigused võivad ka inimesele üle kanduda. Saatejuht Marek Strandberg

Kukkuv õun: kukkuv-oun_2025-07-29