Kukkuv õun

Selles «Kukkuv õuna» saates viib saatejuht Marek Strandberg kuulaja maailma, kus nähtamatud, kuid ülivõimsad organismid kujundavad nii meditsiini tulevikku kui ka globaalset julgeolekut. Stuudios on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi antimikroobsete ainete professor ja Tallinna Tehnikaülikooli targa linna tippkeskuse vanemteadur Tanel Tenson – teadlane, kelle igapäevatöö keskmes on bakterid ja nende võime inimese loodud ravimeid üle mängida.

Juttu tuleb antibiootikumiresistentsusest – nähtusest, kus kunagi imeravimina tundunud antibiootikumid kaotavad üha sagedamini oma toime. Miks on bakterid evolutsioonis nii kiired ja kohanemisvõimelised? Kuidas sünnib resistentsus ja miks on just gramnegatiivsed bakterid ravimite arendajatele eriti suur pähkel? Arutluse alla tulevad nii antibiootikumide kombinatsioonid, tehisaru roll uute ravimite otsingul kui ka küsimus, miks uute antibiootikumide turuletoomine on majanduslikult nii keeruline. Saate ka teada, milliste omapäraste võtetega bakterid ennast väliste ravimirünnakute vastu kaitsevad ja miks näiteks vähiraviski edukateks osutnud nanoosakesed ei suuda bakterirakkudesse antibiootikume sisse toimetada.

Saates liigutakse laborist haiglasse ja sealt edasi keskkonda – rannavetesse, reoveesse ja põllumajandusse –, näidates, kuidas resistentsed bakterid levivad ja miks see puudutab meid kõiki. Juttu tuleb ka alternatiivsetest raviviisidest, nagu faagiravi ja probiootikumid, ning sellest, millised lahendused võivad tulevikus aidata inimkonnal bakteritega sammu pidada.

Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.

Marek Strandberg vestleb Tartu Ülikooli professori ja personaalmeditsiini tippkeskuse juhi Reedik Mägiga keskuse esimestest tulemustest ja laiematest sihtidest. Juttu tuleb keskuse teevusest ja saavutustest. Esimene tegevusaasta on kulunud suuresti eetikalubade ja uuringute ettevalmistamisele, kuid juba tehakse tööd uute biomarkerite, riskimudelite ja personaalsemate sekkumiste kallal. Oluline roll on Eesti Geenivaramul, mille andmete abil uuritakse nii geneetilisi riske, ravimite sobivust (farmakogeneetika) kui ka haiguste alamtüüpe, näiteks 2. tüüpi diabeedi puhul. Saates arutatakse ka rahvastiku vananemist ja tõika, et tervena elatud aastad ei kasva sama kiiresti kui eluiga. Seetõttu on elustiil, vaimne aktiivsus ja keskkonnategurid – nn eksposoom – järjest olulisemad uurimissuunad. Mägi sõnul ei ole Eestis suurim probleem õhusaaste, vaid pigem suitsetamine, alkoholi liigtarbimine ja vähene liikumine. Eesti paikneb personaalmeditsiini arendamisel rahvusvahelises tipus ning on eeskujuks paljudele riikidele. Samas rõhutab Mägi, et teadustulemuste jõudmine igapäevasesse ravipraktikasse on aeglane ja nõuab põhjalikku testimist, kulutõhususe hindamist ning tihedat koostööd arstidega.

Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga

Saates arutavad TalTechi professor Jarek Kurnitski ja kaasprofessor Martin Thalfeldt, kuidas hoonete renoveerimise kaudu energiatarvet vähendada. Kurnitski toob esile Eesti praktilise energiatõhususe lähenemise ning unikaalsuse, kus hoonesse paigaldatav akugi võetakse arvesse ametliku energiasäästumeetmena. Kiirelt arenevad soojussalvestid võimaldavad kaugküttes odava elektri ajal soojust talletada ja tipukoormusi vältida. Thalfeldti hinnangul peab hoone tehnosüsteem kasutaja jaoks olema «nähtamatu», pakkudes mugavust ja säästu ilma käsijuhtimiseta. Paindlik tarbimine – näiteks soojuspumba töö sidumine börsihinnaga – võib uuringute järgi vähendada kulusid üle 10%. Tehaselise renoveerimise puhul kirjeldatakse Eesti kogemust: elementlahendused kiirendavad tööd ja vähendavad kohapealset müra, kuid seni on need olnud tavalisest kallimad. Euroopas, eriti Hollandis ja Saksamaal, on lahendus saanud hoogu; Soomes on renoveerimisvajadus väiksem ajalooliselt hea soojapidavuse ja ehituskvaliteedi tõttu. Tehnosüsteeme saab tuua hoone väliskesta elementidesse, kuigi kõiki torustikke pole alati mõistlik ümber paigutada. Lõpuosas tuleb juttu alalisvoolu (DC) kasutuselevõtust hoonetes, mis vähendab muundamiskaod, ning elektriautode akude potentsiaali hoonete varustuskindluse tagamisel. Energiatõhususe lisavõit leitakse nutikast juhtimisest, hinnapõhisest tarbimisest ja uute DC-põhiste lahenduste rakendamisest. Saatejuht Marek Strandberg

Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga

Saates vestlevad saatejuht Marek Strandberg ja Tartu Ülikooli tehisintellekti professor ning Eesti tehisintellekti tippkeskuse juht Meelis Kull tehisintellekti arengutest, võimalustest ja riskidest. Juttu tehakse eeskätt sellest, kuidas on masinõpe viimase kolme aasta jooksul muutunud ning milliseid väljakutseid see Eestis kaasa toob. Kull kõneleb, et areng on kiire, kuid avalikkus tajub seda tihti ebaühtlaselt.

Arutletakse tehisintellekti seniste ja potentsiaalsete riskide üle, sh väärinfo levik, inimeste eksitamine ja raskemini prognoositavad, võimalik et eksistentsiaalsed ohud. Samuti räägitakse arvutusvõimsuse piiridest: olemasolevate mudelite lihtne skaleerimine on jõudnud lõpule ning läbimurdeks on vaja uusi teaduslikke meetodeid ja lähenemisi.

Kull selgitab ka, kuidas Eestis mudeleid treenitakse. Selleks kasutatakse graafikaprotsessoreid, kodust teadusarvutuste taristut ja Soome Lumi superkalkulaatorit. Mudelitesse lisatakse eestikeelset teksti, ingliskeelseid materjale ja programmikoodi; mitmekesine andmestik, sealhulgas tabelite ja programmikoodide lisamine parandavat oluliselt mudelite oskusi. Arutatakse ka kvaliteedikontrolli üle ning tõdedetakse, et isegi valeinfo nägemine võib mudelitele õpetada selle äratundmist.

Saates käsitletakse tehisintellekti rolli hariduses, äriprotsesside automatiseerimises, küberkaitses ja e-valitsemises. Kull puudutab ka tehisaru kasutamist laste mänguasjades, väljendades ettevaatust TA-põhiste suhtlusmänguasjade suhtes ning rõhutades täiskasvanute rolli laste sotsiaalsete oskuste kujundajana.

Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.

Kui teid huvitab, kuidas muuta praegused jäätmevood tuleviku väärtusmaterjaliks, on see saade täpselt teie jaoks. Teadlane avab praktiliste näidete kaudu, kuidas 3D-printimine, tehisintellekt ja ringmajanduse põhimõtted võivad kujundada uusi linnu, vähendada CO₂ heidet ja muuta tööstuse toimimist. Saade toob välja, et prügi on tegelikult kasutamata potentsiaal, mille targal rakendamisel võib Eesti saada kestliku tehnoloogia eestvedajaks. Saates arutleb saatejuht Marek Strandberg koos Tartu Ülikooli tehnikateaduste kaasprofessori Alan Tkaczyk'iga tööstus- ja ehitusjääkide nutika kasutamise üle. Tkaczyk tutvustab olelusringi hindamist – meetodit, mis võimaldab hinnata tootmisprotsesside keskkonna- ja majanduslikku mõju ning otsida viise, kuidas jäätmeid uueks tooraineks muuta. Ta toob näiteid alumiiniumitööstuse boksiidijääkidest, samuti sellest, kuidas akud ja muud tehnoloogiad disainitakse üha enam ümbertöödeldavaks. Lisaks käsitles ta tehisintellekti potentsiaali tööstusprotsesside modelleerimisel ja optimeerimisel. Tkaczyk keskendub ringmajanduse süsteemsele käsitlusele, rõhutades vajadust ümber mõtestada nii hoonete ehitus kui kogu majanduse toimimine. Ta tutvustas rahvusvahelisi projekte, kus koostöös Šveitsi ja Türgi teadlastega arendatakse lahendusi lammutusjäätmete kasutamiseks, sealhulgas 3D-printimist Türgis maavärinate järel aga ka seda, kuidas Ukrainas võiks hoonete varemeist luua uusi ehitsmaterjale.. Saates tõstatub ka regulatsioonide vajadus, alternatiivsed sideained CO₂ vähendamiseks ning ideed prügiturust, mis käsitleks jäätmeid väärtusliku ressursina.

Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga

Saadet kuulates saad teada, et nutikellad ja terviseäpid pakuvad küll väärtuslikku lisainfot, kuid ei muutu veel täielikeks diagnostikavahenditeks. Selgub, et paljud seadmed vajavad täiendavat valideerimist ning lõplikud raviotsused jäävad arstidele. Kuulaja saab aru, et digivahendid võivad tulevikus parandada krooniliste haiguste jälgimist ning toetada ravi järgimist, aidates seeläbi tervishoiukulusid vähendada.

Professor Viigimaa tutvustab ka digilahendust, mille abil saavad näiteks infarkti üleelanud tagasi normaalsesse ellu pöörduda.

Saates avaneb ka nutiseadmete varjukülg: kuuleb, et liigne terviseandmete jälgimine võib tekitada terviseärevust ja viia valede järeldusteni. Rõhutatakse, et nutiseadmete tegeliku kasu hindamiseks on vaja suuremahulisi teadusuuringuid.

Lisaks saad teada ravimite koostoimete registri tähtsusest, personaalmeditsiini võimalustest ja sellest, kuidas tulevikus võidakse kasutada patsiendi geneetilisel infol põhinevaid „digitaalseid kaksikuid“. Selgub, et tehisintellekt aitab küll andmete analüüsimisel ja ravimiarenduses, kuid arsti kogemus jääb esmatähtsaks.

Kuulaja saab ülevaate ka organoidide arendamisest ning uutest ravimitest, näiteks süstitavatest kolesterooliravimitest, mis võivad põhjalikult muuta ateroskleroosi ja hüpertensiooni ravi. Samal ajal rõhutatakse vajadust hinnata nende pikaajalist ohutust. Saates tutvustatakse Eesti tervise infosüsteemi edusamme ning tulevasi diginõustajaid, mis võiksid parandada krooniliste haiguste juhtimist ja inimeste tervisekäitumist.

Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.

Aasta 2005 jaanuari algul tabas Eestit erakordne liitsündmus, mis ühendas mitu ilmastikunähtust üheks laastavaks üleujutuseks. Tugev madalrõhkkond, mis sai hiljem nimeks , liikus üle Läänemere ja tõi endaga kaasa väga tugeva lääne- ja edelatuule, mille puhangud ulatusid rannikul üle 30 meetri sekundis. Samal ajal sadas ohtralt vihma ning merevee tase tõusis kiiresti – Pärnus tõusis see 275 sentimeetrit üle keskmise, mis on suurim näit Eesti mõõtmisajaloos. Tormituul surus vee Pärnu lahte ja kuna sademed ning sulavesi ei pääsenud enam jõgedest merre, paisus Pärnu jõgi tagasi linna poole. Ühe ööga ujutati üle sadu maju ja inimesi tuli ka evakueerida. See sündmus näitab hästi, mida tähendab liitsündmus kliimasüsteemis – see ei ole üksik äärmuslik nähtus, vaid mitme teguri koosmõju, mis tekitab oluliselt suurema mõju kui ükski neist eraldi. Pärnu üleujutus sündis tormi, kõrge merevee, vihmasaju ja lume sulamise koosmõjus. Kui ükski neist teguritest oleks olnud nõrgem, oleks kahju olnud väiksem. Sellised liitsündmused on kliimamuutuse tingimustes muutumas üha sagedasemaks: tugevamad tormid, kõrgemad mereveetasemed ja intensiivsemad sademed suurendavad koosmõjus riski. 2005. aasta Pärnu torm oli Eesti jaoks hoiatus, et tulevased kliimaäärmused ei tule üksi, vaid koos ja järjestikku, võimendades üksteist. Saatekülaline Tartu Ülikooli füüsikaosakonna teadur Mait Sepp. Saatejuht Marek Strandberg. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga

Vestluses Marek Strandbergiga selgitas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Kristi Raik, kuidas maailma mitmepolaarne süsteem ja kasvav geopoliitiline konkurents mõjutavad Euroopa julgeolekut ning demokraatia arengut. Ta eristas multipolaarsuse (mitme jõukeskuse olemasolu) ja multilateraalsuse (reeglitel põhinev koostöö, nagu ÜRO süsteem) mõisteid, rõhutades, et sõjaline jõud on taas tõusuteel ning rahvusvahelises süsteemis puudub "ülemaailmne politsei".

Raik rääkis Kaitseuuringute Keskuse osalusest Euroopa Liidu rahastatud Horisondi projektis REDEMOS, mis uurib, kuidas Euroopa Liit saab toetada demokraatia arengut idanaabruse riikides – Ukrainas, Moldovas, Armeenias ja Gruusias. Juttu tuleb ka "loomulikust eksperimendist", millega Gruusia võimud näitasid oma tegelikku palet ahistades sealset REDEMOS projekti partnerit.

Raik rõhutas, et Euroopa peab sellele vastama nii sõjalise tugevuse kasvatamise kui ka oma narratiivide loomisega, mis toetaksid vaba ühiskonna väärtusi. Kaitseuuringute Keskuse töö on tema sõnul oluline, sest see pakub teaduspõhiseid teadmisi ja poliitikasoovitusi, kuidas tugevdada Euroopa vastupanu mõjutustegevusele ning kaitsta liitlaste suveräänsust. Vestlus lõppes tõdemusega, et Euroopa peab relvastuma ja oma kaitsevõimekust kasvatama, et säilitada mõju maailmas, kus jõupoliitika on taas esiplaanil.

Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.

«Kukkuva Õuna« seekordses saates viib saatejuht Marek Strandberg kuulaja tehisintellekti ja meditsiini kokkupuutepunkti, kus ettevõtte Better Medicine asutaja ja juht Priit Salumaa selgitab, kuidas nutikas pildidiagnostika arste juba täna toetab. Fookus on kompuutertomograafial, ent silmapiiril on ka MRI, ultraheli ja PET; eesmärk on avastada vähikoldeid varem ning sulanduda arsti töövoogu märkamatult. Kolmemõõtmelised skaneeringud nõuavad sadu kuni tuhandeid näiteid, rangeid andmekaitsenõudeid ning läbipaistvat eetikat. Salumaa rõhutab, et tehisintellekt ei asenda radioloogi, vaid toob nähtavale kahtlased leiud ja tugevdab lõppotsust. Kliinilised tulemused – tundlikkus umbes 96% ja spetsiifilisus 95% – kinnitavad, et hästi õpetatud mudel võib olla tõhus abimees. Lahendus liigub meditsiiniseadmena Tartu Ülikooli Kliinikumi töövoogu; valmimas on teadusartikkel ning käimas integratsiooni viimistlemine. Saade maalib suurema visiooni: pildi-, teksti- ja geeniteabe ühendamine võib kümnendi-kahe jooksul tuua igaüheni isikliku «digitaalse pereõe«, kes – või õigem olek öelda mis – ennetab riske ja suunab varasele diagnoosile. Kuulaja saab ausa ülevaate valdkonna hetkeseisust: lahendused on killustunud, ent areng on sihipärane ja tempokas. See on lävepakk, kus teadus, inseneritöö ja haigla igapäev kohtuvad ning loovad päriselt kasu patsientidele. Suunad on juba selged ja lootus põhjendatult ettevaatlikult optimistlik ning teekond jätkub. Saade on valminud koostöös Eesti Teadusagentuuriga

Eestis on sood olnud sajandeid nii toidujulgeoleku kui ka maaharimise teenistuses, ent nüüd selgub, et nende kuivendamise hind on olnud üüratu. Ligi kaks kolmandikku meie kunagistest märgaladest on hävinud, tuues kaasa tohutu süsinikuheidete kasvu ja viljakate turvasmuldade kadu. Ometi peitub just nendes näiliselt kasututes rabades ja soodes võti kliimamuutuste pidurdamiseks – neisse on talletatud rohkem süsinikku kui maailma metsadesse kokku. Eestimaa Looduse Fondi oslausel käib võidujooks ajaga, et taastada need haprad ökosüsteemid, mis võivad saada Eesti suurimaks panuseks kliimamuutusega toimetulekul.

Paraku määrab ka selle, kuidas märgalade taastamisse suhtutakse see, milline on inimeste ökoloogiline kirjaoskus, millistest seostest aru saadakse ja kuidas faktide peale vaadtatakse. Saatekülaline Eestimaa Looduse fondi märgalade uurija Jüri Ott Salm. Saatejuht Marek Strandberg.

Saade on valminud koostöös Eesti Teadusagentuuriga.