Kukkuv õun

Maaülikooli professor selgitab, et see sigade Aafrika on Madakaskaril, kust seakatk Gruusia kaudu meieni jõudis. Aafrikas on olukord veidi teine: sealsed metsikud sead on üsna sageli selle viiruse suhtes immuunsed. Selgub ka, et just katku suhtes immuunsete Aafrika sigade veri võib olla üheks teeks, kuidas jõuda vajalike vaktsiinideni. Juttu tuleb ka teistest loomade haigustest nagu ka sellest, kui suur on tõenäosus, et need haigused võivad ka inimesele üle kanduda. Saatejuht Marek Strandberg

Kukkuv õun: kukkuv-oun_2025-07-29

Kliimamuutuste päritolu üle võib vaielda aga nende olemasolu üle pole võimalik vaielda. See on fakt. See aga tähendab, et meil on vaja juba täna mõtlema hakata uute taimede peale mida toiduks kasutada. Millestki peab loobuma, midagi tuleb asemele valid ja ilmselt peab midagi ka eraldi aretama. Sellega on kiire. Võimalik, et üheks uueks Eesti nö oma toiduks saab hirss. Ehk on põhjust proovima hakata söödamaisi kõrval ka suhkrumaisi? Maaülikoolis käivad juba aastaid uusi põllukultuure Eesti olude jaoks otsivad katsed. Kas neis oludes tuleme me toime ilma taimi geneetiliselt muundamata? Saates on külas Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli professor Eve Runno-Paurson ja sama õppetooli teadur Peeter Lääniste. Saatejuht Marek Stradberg.

Selle kuu alguses (juulis 2025) tuli teade, et kaks Eesti õpetlast on arvatud Euroopa molekulaarbioloogia organisatsiooni (EMBO) liikmeteks: Mart Loog ja Tõnis Timmusk. Mart Loog lahkus selle aasta alul Tartu ülikoolist, mille põhjuseks olid vastuolud, mis olid seotud ühe teadusprojekti rahastusega. Vastuolu aluseks sai asjaolu, et professor Loog leidis, et projektiraha tuleks tagastada. Tema, kui rahastustaotluse koostaja, jõuds nimelt järeldusele, et taotluses kirjeldatut polevat võimalik saavutada. Põhjused paljuski objektiivsed – see valdkond on nimelt erinevatel põhjustel ka maailmas tervikuna hääbumas. Ülikool ei nõustunud sellega, et taotluse koostanu arusaama kohaselt olnuks vajalik summad tagastada. Mart Loog räägibki saates selle sammu tagamaadest ja asjaolust, mis tema meelest Eesti majandust enim pärsib: kraadiõpe, mis ei lähtu Eesti vajadustest. Saatejuht Marek Strandberg.

Äsja Tallinna Tehnikakõrgkooli rektoriks valitud ehitusala professor Martti Kiisa kõneleb sellest, mis hakkab selles kõrgkoolis tema juhtimise ajal sündima. Räägime lisanduvatest magistriprogrammidest, õpiampsudest ehk mikrokraadidest ja sellestki, kuidas ilma koostööta, ja just sisulise koostööta, pole vähimatki võimalust tehnikavallas head õpet pakkuda. Saame ka teada, kas Tehnikakõrgkooli tuleb sügisest tehisaruõpe. Saatejuht Marek Strandberg.

Sedapuhku on salvestus tehtud vabas õhus Kurtna järvede keskel. Maa veerežiimid on muutumas – muu hulgas imeb ka aina kuumemaks muutuv atmosfäär aina enam vett ka pinnasest välja. Ja juttu tuleb ka laiemalt sellest, et kui kõik märgid näitavad, et inimeste tegevus on toonud endaga kaasa sedavõrd suuri muutusi, siis miks siis inimesed midagi ette ei võta. Saate külaline Tallinna Ülikooli professor Jaanus Terasmaa. Saatejuht Marek Strandberg.

Meremuuseumi arheoloog Priit Lätti räägib loo Eesti üsna uuest teadusvaldkonnast, milleks on mere- ja allveearheoloogia. Alati ei peagi minema vee alla, kui soovida merearheoloogiat harrastada – Tallinnast on viimasel ajal toodud välja ka kogesid kuivalt maalt. Kunagi oli see merepõhi. Priit Lätti hinnangul on Nõukogude okupatsioon siiski Eesti merekultuuri löönud nii suure augu, et siiani pole Eesti veel päris mereriigiks saanud – oleme mereäärne riik, nagu ta ütleb. Juttu tuleb nii 16. sajandist pärit Maasilinna laevast, mis täielikult kohapealsest puust ehitet, aga ka Russalkast ja isegi Estoniast. Saatejuht Marek Strandberg.

Tallinnas toimus 2025. aasta maikuu lõpul Euroopa rinnaga toitmise meditsiini assotsiatsiooni konverents, kus rinnaga toitmise möödapääsmatusest räägiti. See on võti nii ema kui lapse parema tervise juurde. Saatekülaline dr Reet Raukas läheb väga turri ja teeb mulle igati kohase märkuse, kui suvatsen väikelaste piimasegusid rinnapiima asendajaks nimetada. Rinnapiim pole nimelt asendatav. Imikut saab toita, aga reeglina käib kunsttoiduga kaasas kuhjaga tüsistusi. Ja olgu öeldud, et Eestis on täna parim aeg sünnitamiseks ning dr Raukas ütleb, et rinnaga toites hoiab ema kokku üüratu hulga raha, mida ta muidu kunsttoidule kulutaks. Ka ema tervis paraneb selle kõige tulemusena. Saatejuht Marek Strandberg.