Kukkuv õun
:format(webp)/https://f303.pmo.ee/a28gdXZoUMwJz3ieMrJwNKLoBeQeZwxvq8N8G1zZ.jpg)
Episoodid
Eesti huvikoolides saab muusikaharidust 18 000 last ja loodus ja täppisteadusi (LTT) haukab huvikoolidest vaid 1500 õpilast. Omavalitsuste jaoks on LTT huvikoolid ehk viimase järjekorra teema. On omavalitsusi, kus omavalitsuse toest ei jätku isegi poole töökoha palga maksmiseks – see on vaid 0,1% konkreetse omavalituse eelarvest. Inseneride ja oskustööliste taimelava on kastmata. Ometi annavad tööstused üle poole Eesti rahvatulust. Kuidas seda probleemi lahendada? Sellest räägib ettvõtte Radius Maschining asutaja ja suuromanik ja masinatööstuse lidu nõukogu esimees Veljo Konnimois. Saatejuht on Marek Strandberg. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.
Loodus ja täppisteaduste (LTT) huviharidus on Eesti jaoks võtmetähtsusega tegevus. Saates kõneleb Ahhaa keskuse juht Andres Juur sellest, milline on Ahhaa roll selles huvihariduses. Kas Ahhaa võiks asutada ise kooli või huvikooli? Milline on üldse LTT huvihariduse olukord ja tulevik Eestis ja ka maailmas. Jõuame ka rääkida sellest, miks tehisaru kasutussevõtt on kaugel sellest, mida oli omaaegne tiigrihüpe. Ja need ongi erinevad asjad.
Saatejuht Marek Strandberg.
Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga
Ei, see nüüd polnud nii mõeldud, lugege edasi. Miks peaks õpetama, kui näiteks oleks olemas huvikoolid või -ringid, kus õpilased peaksid näiteks roboteid ehitades ja neile tehisaru liites hoopis teisel moel endale füüsikaseadusi või matemaatilisi seoseid selgeks tegema. Ja kui nad on seda korra juba teinud, siis võiks ju «päris koolis» selle eest ka hinnatud saada: sobilik tase on saavutatud. Juhendajaid piisavalt tasustavast huviharidusest on meil puudu 30 miljonit eurot aastas. See on see osa, mida lapsevanemad, pered ja omavalitsused kinni ei jaksa maksta. Huviharidus leevendaks nii julgeolekuriske, kui teeks kooligi meeldivamaks. "Kukkuvas õunas" on külas Eesti Teadushuvihariduse Liidu juht Heilo Altin. Saatejuht Marek Strandberg.
Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.
Eestis on loodud telesaade, milles võtavad mõõtu 4-6 klassi õpilased – see saade on Rakett Juunior. Mõõduvõtmise asemel näeme me tegelikult seal hoopis väga õpetlikku koostööd. Nii õpetlikku, et ilmselt oleks otstarbeks koguni kooliõpetajad vaatama kustuda, kuidas väga erinevad õpilased koostöös ülesandeid lahendavad. See on õpetlik ja seda võikski nimetada omalaadseks anatoomikumiks: näitaksid õpetajatele kätte kuidas koostöö päriselt toimub ja toimib. Sellest, kuidas see saade sünnib, räägivad Kukkuvas Õunas režissöör Indrek Simm ja saate toimetaja Moona-Liisa Mänd.
Saatejuht Marek Strandberg
Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga
Inimesed töötavad ammuse ajaga võrreldes kummalistes kohtades, täidavad mitmekesi üht ametikohta ja võimalik, et hakkavad tulevikus ka robotid pidama ja neid siis koos enda õpetatud oskustega välja rentima. Juba on käes see aeg, kus tehisarulised lobarobotid müüvad oma inimestest peremeeste teenuseid. Platvormitööst ja muudestki uutest töövormidest on saanud reaalsus. Kas see mõjutab juba kinnisvaraturgu ja kas inimesed kolivadki maale, et siis kaugtöö tulu ja puhta looduse hüvesid samal ajal nautida.
Sellest räägivad Tallinna Tehnikaülikooli professor Mari-Klara Stein ja Tallinna Ülikooli professor Tauri Tuvikene. Saatejuht Marek Strandberg.
Eesti teadusagentuur avaldas just oma ülevaate Eesti Teadus 2025. Selles on muu hulgas kirjas palju mõtlemapanevat. Kasvõi seegi, et me õpetame Eestis doktoreid, kellest enamus rändab oma kodumaale tagasi. Nad ei õpi ära ka eesti keelt ja sestap jääb me eelarvesse sügav auk. Ülevaate lugejale kargab ninna ka asjaolu, et Eestis on üllaavalt tagasihoidlik see, kui palju ettevõtted panustavad teadus- ja arendustegevusse. Lausa köömes võrreldes näiteks USAga võrreldes. Hulgaliselt küsimusi tekitanud kogumikku puudutavas saates on külas Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. Saatejuht Marek Strandberg.
Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga
Eestis on alates selle aasta 1. jaanuarist käivitunud just nende teemadega tegelev taristu. Selle koondnimi ongi «TOIT». Taristu tähendab siinses seoses seda, et erinevaid uurimisvahendeid jagatakse ning selle pealt tehakse koostööd eks ikka eesmärgiga, et toit oleks tervislikum ja samas «jäägid», mida on korrektsem nimetada kõrvalsaadusteks, oleksid ka arukal moel kasutusse võetud. Sellest kõneleb selle taristu juht biokeemik Toonika Rinken ja saame ühtlasi teada ka seda, kas on ikka võimalik söömisependel täiesti teise äärmusse lükata ja vaid taimset sööma hakata. Saatejuht Marek Strandberg
Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga
Oma käigust Singapuri teaduse ja haridusemaailma vaatama kõneleb Eesti teadusagentuuri vanemkonsultant Indrek Heinla. Tema sõnul on sealt palju mida õppida aga tuleb aru saada, et nende võime pikkadest arenguplaanidest kinni pidada on sootuks teine, kui siin Eestis. Ometi oleme me riikidena üsna sarnased. Kas on üldse olemas Eesti oma teaduse ja majanduse tee või me peame kopeerima ja kohanema maailmaga igal juhul. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga
Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses sünnib midagi enneolematut terve maailma mõttes: esmakordselt on inimese eluajal loomisel tema loomingu ja mõjude digitaalne arhiiv, et looja ise – Arvo Pärt siis – saab seda kõike kommenteerida ja täiendada. See on nagu omaette ajalooline eksperiment, kus arhivaaridel ja muusikateadlastel on võimalikult täpne pilt nendest seisundeist, milles maestro on olnud, mille eest arveid maksnud, mida mõelnud, kus käinud, mida tema teostest on kirjutatud ja kes tema puudutustest ja helidest mõjutatud. Peegel peegelpildis tulevikku liikumas – Spiegel im Spiegel In Spe. Sellest räägivad keskuse muusikateadlane Kristina Kõrver ja arhivaar Anneli Kivisiv. Saatejuht on Marek Strandberg.
Jaanuaris 2025 möllama hakanud tule põhjuseks on pikk sademete periood ja sellele järgnenud kuiv aeg. Muutused Vaikes ookeanis ja selle kohal olevas õhustikus on siiski inimeste põhjustatud. Nii tuleohtlikku ja kuiva taimestikku ja sellises hulgas pole Los Angelese kandis ega terves USAs varem ette tulnud. Ja nii see põlema läkski. Mis ohud aga meid muutuvas kliimas veel ees ootavad ja kuidas sellega toime tulla räägib Tartu Ülikooli füüsik Andres Luhamaa. Saatejuht Marek Strandberg.