Loodusajakiri

Puidu-sametkõrgesed on meie parimad talvised söögiseened. Millal ja kust tasub neid otsida? Mitu liiki talvised söögiseeni kasvab Eestis? Miks on seenele kasulik moodustada viljakehi hilisügisel või talvel? Millised talveseened pakuvad mükoloogile enim huvi? Saates on külas mükoloog Leho Tedersoo.

Nii nagu teisedki elusolendid, koguvad ka putukad varusid ebasoodsate aegade üleelamiseks. Milliseid strateegiaid kasutatakse, sellest räägime TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessori Toomas Esperkiga.

Mis on ülitöödeldud toit ning kuidas seda poes ära tunda? Miks ülitöödeldud toit on ahvatlev? Kuidas ülitöödeldud toidu söömine mõjutab inimese seedekulgla mikroobikooslust? Mis on toidukõrb? Saatekülaliseks on Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor Kristel Vene.

Kas rasval ja rasval on vahet? Just sellist pealkirja kannab artiklisarja „Tegutse teadlikult“ lugu ajakirja Eesti Loodus novembri-septembri numbris. Saates on külas artikli autor, keskkonnaaktivist Martin Tikk, kellega räägime taimset ja loomset päritolu rasvast, küllastunud ja küllastumata rasvhapetest ning sellest, et rasvu ei pea kartma.

Ajakirja Eesti Loodus novembri-detsembri number keskendub rasvadele: saab teada, miks on rasvad imetajatele väga olulised ning millised on putukate varude kogumis- ja talletusstrateegiad. Lisaks saab lugeda tammest rahvapärimuses, adru kasutamisest, Reigi kihelkonnast, talvistest söögiseentest, ülevaadet Eesti Looduse 25. fotovõistluse tulemustest ning intervjuud kliimaminister Yoko Alenderiga. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk.

Ajakirja Horisont 5. numbrist saab aimu, milline nägi välja suursugune Narva Keisrivärav, linnavärav, mida loetakse arhitekt Domenico Trezzini esimeseks tööks Venemaal. Saates on külas artikli autor Ragnar Nurk Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonnast. Küsime, miks oli Narva linn Peeter I-le nii oluline, et ta isiklikult sekkus Keisrivärava ehitusse ja mida tõi Narva langemine põhjasõja ajal Vene vägede kätte kaasa linnaelanikele.

Suure väljarändelainega 19. sajandi teises pooles pidid Abhaasiasse sattunud eestlased toime tulema uute elutingimustega: palju niiskema kliima ning senitundmatute metsloomadega, ka tuli õppida, kuidas kasvatada maisi ja puuvilju. Abhaasia eestlaste kohanemisest uue kodumaa loodusega räägib etnoloog ja folklorist, Eesti rahva muuseumi vanemteadur Aivar Jürgenson.

Ahtme linna tekkelugu on seotud kaevanduse ja elektrijaama rajamisega kunagise väikeküla maadele: tööstuse rajamisega tegid algust Saksa okupandid, alustatut jätkas Nõukogude võim. Ahtme linna tõusust ja sumbumisest Kohtla-Järve linnaosaks räägib geograaf Mait Sepp.

Põllumaa saamiseks on kontrollitud põlenguid aastatuhandeid kasutatud, aletamisest vähem teatakse Kaugu-Eesti meekarjamaid, mis olid samuti seotud tahtlike süütamistega. Sellest, kuidas põlengud kujundavad kooslusi, räägib EMÜ keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli vanemlektor Pille Tomson.

Ajakirja Horisont oktoobri-novembri numbris saab alguse artiklisari toidust ja tervisest: avaloos kirjutab toiduteadlane Kristel Vene ülitöödeldud toidust. Lisaks saab värskest ajakirja numbrist lugeda Narva Keisriväravast, keelemudelite tööpõhimõttest, isejuhtivatest sõidukitest, kultuurirevolutsioonist ja memeetikast, palveränduritest teekonnal ning intervjuud TÜ rakendusliku materjaliteaduse professori Tarmo Tammega. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt.