Loodusajakiri

Südasuvine Eesti Loodus õpetab ära tundma meie lepatriinulasi ja suuri mageveekarpe; kirjeldab taimede ja kimalaste suhteid põllumajandusmaastikus; tutvustab aasta seent – kõrreliste tõlvtõvikut; näitab rajakaamera pilte lindude suplusnõu juurest ja uurib, kas suvel peab vähem magama; annab nõu, kuidas uurida kliima soojenemist ning mida teha, kui leiate surnud looma. Lugeda saab ka rahvuskivist, naistepunast ning intervjuud kliimateadlase Velle Tolliga. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Saates on külas TÜ professor Meelis Pärtel, kellelt uurime, mis on ökosüsteemi puhverdusvõime ja ökosüsteemi teenus? Mis on tume elurikkus ja millega tegeleb globaalne koordineeritud tumeda elurikkuse võrgustik? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus juuni number keskendub looduse vaatlemisele ja -vaatlejatele. Saates räägime ornitoloogide välitöödest: mis on muutunud välitööde varustuse juures 30 aasta jooksul? Mis on hästi toimiva välitöö meeskonna eelduseks? Kas välitöödel käival ornitoloogil peab olema hea füüsis? Lisaks räägime põgusalt meie linnustiku muutustest ning väike-laukhane LIFE projektist. Saates on külas linnuhuviline Andres Kalamees. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Suvehaku Eesti Loodus keskendub looduse uurimisele ja välitöödele. Ajakirja vahendusel saab teada, kus üle ilma Eesti geoloogid välitöid teevad; millised on ornitoloogide töövahendid ja kuidas pesavaatlused aitavad põllulinde; miks zooloogid otsivad kevadel sõraliste pabulaid; mis on tume elurikkus ning milline on elu isoleeritud uurimisjaamades. Pikas intervjuus tõdeb looduskaitseekspert Indrek Tammekänd, et häid liigitundjaid võiks olla palju rohkem. Saates on külas Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus mai numbris antakse ülevaade aasta kalast – ahvenast. Ahvenast räägime ka saates, kuid rõhuasetus erineb ajakirjas kirjutatust: jutuajamises TÜ Eesti mereinstituudi teaduri Redik Eschbaumiga keskendume ahvenale kui nii kutselistele kaluritele kui harrastajatele olulisele kalale. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Horisondi mai-juuni numbrist saab lugeda superarvutitest; kiviaegsest keraamilisest pisiplastikast; väikerahvaste vastupanuvõimest; ilmast ja lennutranspordist; W-bosonist; Eesti linnade vappidest; geograafia ja maastikumaali seostest; ultraheli kasutamisest materjalide nähtamatute vigastuste kindlakstegemisel ning pikka usutlust puidu uuest tulemisest Tallinna tehnikaülikooli puidutehnoloogia labori juhi Jaan Kersiga. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Aasta algusest kehtib Eestis uus suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava. Saates on külas suurkiskjate tegevuskava eelnõu koostaja Jaanus Remm, kellelt kuuleme, miks on karu, hundi ja ilvese kaitse komplitseeritud ja mis on uues kavas teisiti kui varem kehtinud kahes suurkiskjate kavas? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus mai numbrist saab ülevaate meie suurkiskjate: ilvese, hundi ja karu seisundist ning kaitse- ja ohjamiskavast; karude arvukusest ja meelembusest; tutvustatakse aasta kala ahvenat ja aasta sammalt sulgjat õhikut, samuti haruldast väike-laukhane ja tuntud taime – hapu oblikat. Intervjuu on metsandusteemaline – Lembit Maamets arutleb, kuidas metsasõda lõpetada. Saates on külas MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont märtsi-aprilli numbris kirjutab ajaloolane Ago Pajur pöördelisest 12. märtsist 1934. Kutsusime Ago Pajuri saatesse külla, et küsida, kes olid vabadussõjalased; miks olid vabadussõjalaste ja sotside suhted teravad ja kes oli Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees Andres Larka? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Saates on külas Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi, kellelt saame teada, kuidas ja miks on Eestisse jõudnud uus invasiivne võõrliik – aasia arlekiinlepatriinu. Lisaks räägime põgusalt jaapani humalast, harilikust lupiinist ja kurdlehisest kibuvitsast. Saatejuht on Tiiu Rööp.