Loodusajakiri
:format(webp)/https://f303.pmo.ee/n7fSVbvYPMDf3WwFEdiihW2g9V880sQ360CezEl3.png)
Episoodid
Külas on ulukibioloog ja EMÜ jahinduse õppejõud Tiit Randveer, kellelt küsime, kuidas tänavune talv põdrale sobib ja kas kliimamuutustega kaasnevad suvised kuumaperioodid on talle karvamööda. Veel räägime põdra toidulauast: miks mänd on põdra nn talvetoit ja kuidas metsa raiumine põtra mõjutab. Kindlasti võtame jutuks põdra arvukuse viimase 100 aasta jooksul ja kui saateaega jagub, uurime sedagi, miks on põdral habe?!
Ajakirja Horisont veebruari-märtsi numbrist saab lugeda pikka intervjuud Eesti teaduste akadeemia presidendi Mart Saarmaga, aga ka seleukiidide impeeriumist, toidu reformuleerimisest, palveränduritest pühapaikades, tsaariaja rüütelkondade mundritest ning paljust muustki. Sellest ajakirjanumbrist alates hakkab ilmuma uus artiklisari: Tähetorni kalender. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt.
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2025. aasta linnuks kormorani: linnu, keda on Euroopas sajandeid vaenatud. Saates on külas Kunter Tätte Eesti Ornitoloogiaühingust, kellelt küsime, miks valiti kormoran aasta linnuks? Mis põhjustel läheb kormoranidel Läänemere ääres hästi? Kas on värskeid uuringuid, mis kalaliigid on põhiliselt kormorani toiduks? Kuuleme sedagi, et on maid ja rahvaid, kes kormoranist lugu peavad.
Ajakirja Horisont kvantmehaanika erinumbrist saab lugeda, kuidas rändlindude kompassi töö põhineb kvantmehaanikal. Saates on külas artikli autor Ülar Allas, kellega räägime lindude rändest laiemalt.
Harilik saar on Lääne-Eestist ja saartelt pärit inimestele koduselt tuttav, kuid Lõuna- ja Kagu-Eestis mitte niivõrd. Saates on külas Eesti maaülikooli metsa- ja putukateadlane Ivar Sibul, kellelt kuuleme, miks harilik saar valiti aasta puuks, kes ja mis on saarepuu vaenlased, kuidas on võimalik saarepuud kinnisilmi, lõhna järgi ära tunda ja mis teeb saarepuidu väärtuslikuks. Uusi tahke aasta puu kohta saavad teada needki, kes saarepuud hästi tunnevad. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Ajakirja Eesti Loodus jaanuari-veebruari number tutvustab aasta olendeid: nii leiab ajakirjast põhjaliku ülevaate aasta loomast – harilikust põdrast, aasta puust – harilikust saarest, aasta orhideest – püramiid-koerakäpast ning aasta linnuks valitud, vastuolulisi tundeid tekitavast, kormoranist. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus toimetaja Katre Palo.
Saates on külas Andi Hektor, ettevõtte GScan kaasasutaja, kes selgitab, miks müüon on füüsiku hea sõber, kuidas töötab müüontomograafia ja millised on müüontomograafia võimalikud kasutusalad.
Ajakirjal Eesti Loodus on kombeks valida aasta autor: saates on külas tänavune aasta autor Remo Savisaar. Kas teadsite, et esimest korda jõudis Remo Savisaare foto ajakirja Eesti Loodus kaanele 18 aastat tagasi? Kuid me ei räägi sellest esimesest fotost, vaid kannatlikkusest ja pühendumisest, mis on hea loodusfoto sünni eelduseks. Saatejuht on Tiiu Rööp.
Külas on arengubioloog Tambet Tõnissoo, kellega räägime rasvkoe ülesannetest, karust ja insuliinist aga ka talveunest ja taliuinakust. Lisaks tuleb juttu beežist rasvkoest.
Lõppeval aastal sai nüüdisaegne kvantfüüsika 100-aastaseks. Väärika tähtpäeva puhul andis ajakiri Horisont koostöös keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi ja Tartu ülikooli teadlastega välja kvantfüüsikale pühendatud erinumbri. Millest tavapärasest paksemast ajakirja numbrist lugeda saab, räägib Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.