Loodusajakiri

Ajakirja Eesti Loodus septembri numbris kirjutavad kultuuriloohuvilised geograafid Taavi Pae ja Mait Sepp sõjategevuse jälgedest Eestimaa maastikul. Artiklist inspireerituna räägime Taavi Paega eri ajastutest pärit vaenutegevuse jälgedest ning küsime, milliseid militaarobjekte soovitaks ta vaadata? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt tutvustab Horisondi 5. numbri sisu: lugeda saab näiteks rahvusülikoolist eksiilis; keemiatööstuse tulevikutoorainest – põlevkivikerogeenist; Siberi katkust; piimapropagandast Eestis 1935. aastal; välgu taltsutamisest osakestekiirendis ning intervjuud TÜ käitumisökoloogia professori Peeter Hõrakuga. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus septembri numbris kirjutab geograaf Mait Sepp öökülmavaba perioodi pikenemisest Jõhvi näitel. Saates räägime nii öökülmast kui sellest, kuidas leevendada kuumalainete mõju linnades – on ju Mait Sepa üheks uurimisvaldkonnaks soojussaared linnas. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont 4. numbris vaatleb sotsiaalantropoloog ning etnoloog Aimar Ventsel põhjarahvaste ja alkoholiga seotud müüte. Kutsusime Aimar Ventseli saatesse külla, et küsida, milline on elu arktilise Siberi külades ja kui elujõuline on n-ö kuivade külade liikumine? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus septembri number vaatleb sõja mõju loodusele: lugeda saab sõjast ja looduskaitsest; sõjategevuse jälgedest Eesti maastikel; meie kaitseväe keskkonnahoidlikkusest; Ukraina lemmikloomade abistamisest, aga ka Taani kivilinnuse rajamisest Saaremaal 800 aastat tagasi ning intervjuud taluniku ja väikeettevõtja Priit-Kalev Partsiga. Saates on külas ja ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Juhan Javoiš. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus augusti numbris tutvustab zooloog Mati Martin putukaid, kelle toiduks on mahlakad viljad või seemned, ehk kõnekeeles õuna- ja herneusse. Saates uurime Mati Martinilt, millest sõltub õunausside rohkus; lisaks saame teada, milline on tänavu suvine varreleediku ja kartulimardika arvukus. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont 4. numbrist saab lugeda, miks USA ja Suurbritannia loovutasid Balti riigid Stalinile, samuti Eesti esimesest taimetoidu kokaraamatust; põhjarahvastest ja alkoholist; vesiniku tarbimisest Euroopa Liidus; bioloogilisest altruismist; tasakaalutuse vajalikkusest elus ning intervjuud TÜ mükoriisauuringute professor Leho Tedersooga. Saates on külas Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus augusti numbrist saab lugeda sügisandidest ning olenditest, kelle toiduks on inimeselegi suupärased viljad; intervjuud kirjaniku ja botaaniku Rein Sanderiga; Marju Kõivupuu artiklit aasta puust pihlakast ning taimeökoloogide ülevaadet, kust otsida ravimtaimi. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus juuli numbri vahendusel saab tutvust teha Eesti mageveekarpidega: EMÜ vanemteadur Henn Timm annab ülevaate meie suurtest karpidest ja lisab väikese määraja. Kutsusime hüdrobioloog Henn Timmi saatesse külla, et küsida, kas karpide liigid on lihtsalt määratavad; kas elus looma võib tundmaõppimiseks veest välja võtta ja mis on karpide roll veekogus. Lisaks räägime ebapärlikarbi edukaks sigimiseks vajalikest tingimustest. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus juuli numbris on Eesti lepatriinulaste välimääraja: mugav abivahend meie lepatriinude tundmaõppimiseks. Saates on külas määraja autor, TÜ bioloogia ja ökoinnovatsiooni magistrant Kelly Kittus, kellega räägime lepatriinudest ning küsime, mis ajendas määrajat koostama? Saadet juhib Tiiu Rööp.