Loodusajakiri

Aasta algusest kehtib Eestis uus suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava. Saates on külas suurkiskjate tegevuskava eelnõu koostaja Jaanus Remm, kellelt kuuleme, miks on karu, hundi ja ilvese kaitse komplitseeritud ja mis on uues kavas teisiti kui varem kehtinud kahes suurkiskjate kavas? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus mai numbrist saab ülevaate meie suurkiskjate: ilvese, hundi ja karu seisundist ning kaitse- ja ohjamiskavast; karude arvukusest ja meelembusest; tutvustatakse aasta kala ahvenat ja aasta sammalt sulgjat õhikut, samuti haruldast väike-laukhane ja tuntud taime – hapu oblikat. Intervjuu on metsandusteemaline – Lembit Maamets arutleb, kuidas metsasõda lõpetada. Saates on külas MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont märtsi-aprilli numbris kirjutab ajaloolane Ago Pajur pöördelisest 12. märtsist 1934. Kutsusime Ago Pajuri saatesse külla, et küsida, kes olid vabadussõjalased; miks olid vabadussõjalaste ja sotside suhted teravad ja kes oli Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees Andres Larka? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Saates on külas Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi, kellelt saame teada, kuidas ja miks on Eestisse jõudnud uus invasiivne võõrliik – aasia arlekiinlepatriinu. Lisaks räägime põgusalt jaapani humalast, harilikust lupiinist ja kurdlehisest kibuvitsast. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont 2. numbrist saab ülevaate Ameerika toiduabist Eesti lastele aastatel 1919-1921. Samal teemal räägime ka saates: saame teada, kellele abi anti ning kuidas leiti abi vajavad lapsed; miks ameeriklastel oli range nõue, et lastele tuleb toitluspunktides anda valmis toitu ja milline oli menüü. Saates on külas etnoloog Anu Kannike.

Ajakirja Eesti Loodus aprilli numbris annab geograaf Arvo Järvet ülevaate, millest sõltub kevadsuurvesi. Kutsusime teeneka Eesti jõgede ja siseveekogude asjatundja Arvo Järveti saatesse külla, et küsida, milline meie jõgi on talle kui jõgede-järvede uurijale kõige huvitavam? Mida tuleks vaadata, kui on soov ehitada veekogude naabruses? Põgusalt räägime sellestki, kes saavad kasu kevadsuurveest. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus aprilli numbri läbivaks teemaks on kevadine suurvesi: vaatluse all on nii Koiva vesikonna allikad kui kevadsuurvesi Eesti jõgedel, samuti allikad meie rahvapärimuses ja Mongoolia sood. Suurveest on juttu ka intervjuus Aivar Ruukliga. Lisaks kutsutakse üles lõokannuseid ja linnapuid märkama ning hoiatatakse uue invasiivse võõrliigi, aasia arlekiinlepatriinu eest. Saates on külas Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont märtsi-aprilli number annab ülevaate Ukraina ajaloost ning vaatleb üht olulist päeva Eesti ajaloos – 12. märtsi 1934. Lisaks saab lugeda: intervjuud TÜ kliinikumi vähikeskuse juhi Lenne-Triin Kõrgveega; erilistest nanokehakestest; magnetmonopoolidest ja essentsialistlikust mõtlemisest ning kosmosevaatlusseadmest 4MOST. Saates on külas Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Saates on külas TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik, kellelt pärime: milleks inimesele habe? Mis sõnumit annab edasi nn paaripäevane habe? Inimsuhete kõrval tulevad jutuks šimpanside võimumängud ja Frans de Waal. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont jaanuari-veebruari numbrist saab lugeda Raplamaal asuva Velise vana kabeli uhkete nikerdustega ukse vanuse väljaselgitamisest. Kutsusime saatesse külla ühe artikli autoritest – dendrokronoloog Alar Läänelaiu, kellelt uurime, mis puuliikide aastarõngaid on hõlpsam lugeda; kas dendrokronoloogid peaksid teadma vanu tislerivõtteid ning mis on nn. Balti tamm? Saadet juhib Tiiu Rööp.