Nädala raamat

Tunnustatud teaduse populariseerija, akadeemik Jüri Engelbrecht lisab selles raamatus puuduvaid lehekülgi varem kirja pandud mõtetele, mis on ilmunud õige mitmes raamatus. Nende kaante vahelt leiab ka muljed, mis on elu jooksul hinge soojendanud, ja raamatud, mis on huvi pakkunud. Mis tehtud, saab sõnadeks, ja sõnadel on Tähendus.

Selle nädala raamat viib meid NATO peakorteri suletud uste taha. Endine NATO peasekretär Jens Stoltenberg annab oma raamatus ülevaate sellest, kuidas kulges koostöö erinevate riigipeadega üha uute kriiside lahendamisel.

Jens Stoltenbergi dramaatiline aastakümme – "Minu vahikord. Juhtida NATO-t sõja ajal", kirjastuselt Varrak.

2023. aasta sügisel sai sellest, mis oli alanud kiirreageerimisüksuse missioonina Põhja-Myanmaris, vangipõlv maailma ühe salajasima sõja südames. Lugu, mille pajatavad autori päevikusissekanded kõige kogetu kohta, kirjeldab, kuidas väike salk välismaiseid palgasõdureid paisati jõhkrasse konflikti, milles ristusid muutlikud liitlassuhted, organiseeritud kuritegevus ja etnilised rahutused.

Loodusemehe Peep Veedla omaaegne teejuht pargi- ja aialindude maailma on saanud väärt järje. Eesti metsalindude taskugiid koondab taskusuurusesse raamatusse 92 Eesti metsades pesitsevat linnuliiki laanepüüst talvikeseni ning sobib suurepäraselt nii algajale linnuhuvilisele kui ka õpetajatele ja linnugiididele.

Selle nädala raamat on uus osa Juhan Maiste mõisaarhitektuuri käsitlevast suurteosest, mis viib meid seekord 18. sajandisse, kui algas mõisaehituse tõusuperiood ning mõisaparkidesse ilmusid rokokoosäras lossid. Juhan Maiste, "Eesti mõisad ja lossid III. Aadlikultuuri seitse aastasada".

Toomas Pauli 70 valitud raamatuarvustust aastatest 1982‒2024 on suur osa tema elutööst kultuuripublitsistina. See hõlmab peaaegu poolt sajandit, mille kestel ta on vaimulikuameti kõrval tegutsenud nii piiblitõlkija ja piiblitõlke ajaloo uurijana kui ka üldise eesti mõtteloo vaatleja ja kommenteerijana.

XIX sajandi Londonis oli üks lugupeetud amet: laternasüütaja. Kes seda ametit tänapäeval mäletab? Veel enam – kellele meenub mõne tuleläitja nimi? Samasugust saatust ennustatakse ka fotoajakirjaniku ametile.

Selle nädala raamat viib meid aegadesse, kui paljud teadlased ja kultuuriimimesed katsetasid narkootilisi aineid enda peal. Kuidas mõjutasid sellised katsed psühholoogia sündi ja modernismi tekkimist? Sellest jutustab lähemalt Mike Jay „Psühhonaudid. Narkootikumid ja nüüdisaegse mõttemaailma kujunemine", kirjastuselt Helios.

Selle nädala raamat avab meile inimese kõige suurema organi mitmekülgse olemuse. „Naha tervise ABC” pakub lugejale nii teaduslikke fakte, arstide kogemusi kui ka nõuandeid, kuidas oma naha eest hoolitseda, märgata muutusi ja ennetada haigusi.

Charles Bourgeois ehk isa Vassili (1887–1963) oli prantsuse päritolu katoliku idariituse preester, kelle elu ja tegevust kandis ida- ja läänekiriku lähendamise idee. Selle nimel teenis ta Poolas ja Tšehhoslovakkias, Eestis, Moskvas ja Brasiilias. Eestisse tuli ta piiskop Eduard Profittlichi kutsel ja tegutses siin 1932–1945. Valdav osa tema üllatavaid fakte täis mälestusteraamatust ongi pühendatud Eestile, mille saatust ta jagas pöördelistel aegadel koos eesti rahvaga.