Olukorrast ajakirjanduses

Vanamehed võtavad end sedapuhku stuudios täitsa alasti – nii et kui politsei viinavabriku juures drooniga liiklust valvaks, näeksid ka nemad, et ausatel inimestel ei ole punaseid jooni ületades midagi varjata. Aga just kaameratest ja vabadustest kavatseme sedapuhku rääkida.

Plaanime rääkida ka ajakirjanikest ja suhtekorraldajatest, olgu siis teemaks rohepööre, metsa majandamine või riigikapitalism transpordis. Kui aega üle jääb, siis fantaseerime, millal tehisaru meist lõplikult jagu saab.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt uudistavad, kuidas ajakirjanduses hakkab kõlama Venemaaga sõbraliku suhte narratiiv. Aga millise Venemaa? Ja kas me üldse oleme võimelised aru saama, kes on kes nende seas, kes sooviksid tulevast Venemaad valitseda. Veel tahaksid vanamehed, et me ühiskonnana saaksime aru, mis loom see tänane tippsport üldse on ja kuidas sellesse suhtuma peaks. Oleks ehk aeg tulla pilve piirilt inglikoori saatel tagasi maa peale. Kui aega peaks jääma, räägivad vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg veel sellest, mis ajakirjanduses halvasti on. Kuna aega ilmselt ei jää, ei tasu muretseda.

Vanamehed ei saagi sedapuhku lahata Epsteini failidest leitud hävitavaid paljastusi, sest kogu maailma tähelepanu on köitnud väikene võidukas sõda Iraani vastu. Kui maailm saate eetrissemineku ajaks veel alles on (ja kui bensiini hind Eesti tanklates ei ole kosmosesse ära tõusnud), tahame meie puhuda kübekese spordijuttu, olümpiast ja olümpiavõitjatest, aga ka kaklus- ja võitlusspordialadest. Lubame endale ka väikese moeminuti – eks teeme juttu kõige koledamatest kleitidest ja hüper-super-stiilitajuta ballikülalistest, kel räme meik ja rõlge soeng. Kui aega veel üle peaks jääma, siis võtame kiita lugusid, mis läinud nädalal Eesti ajakirjanduses esile tõusid.

Rein Lang ja Väino Koorberg sisenevad Kuku raadio stuudiosse esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid, mil eetrisse läheb autorisaade “Olukorrast ajakirjanduses”.

Vaamehed viinavabriku kõrvalt üritavad enne vabariigi aastapäeva sõnastada seda, mis ajakirjanduse tähelepanu alt välja kipub jääma - ehk mis saab tulevikus. Veel õpetavad nad, kuidas treida artikleid, mis sunnivad riiki raha andma. Ehk siis annavad nõu, kuidas välja pressida. Sekka ka ohuhinnangutest, medalitest ja sellest, kuidas saada Põhjamaaks.

Vanamehed vaikivad tänases saates Eesti Laulust ja püüavad ka olümpiale mitte ülearu palju auru kulutada. Küll aga räägime maailmapoliitikast ja meediapoliitikast, võtame vaatluse alla Postimehe aruande lugejatele ning vaatame, mis toimub tehnoloogiavallas, reklaamiturul ning avaliku arvamuse rindel. Õhus on elektrit ja see on täna eriti kallis.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt on talviselt malbes meeleolus ja tahaksid kiita ajakirjandust läinud nädala hea töö eest. Juhtide samas tähelepanu ka mõningatele katastroofilistele pisipuudustele. Eriti tahaksid vanamehed sedapuhku analüüsida seda, kuidas ajakirjandus kajastab Kilpla tegemisi. Ja kuidas kuulus lingvist Koshkin on muutunud ajakirjanduse mentoriks. Seda eeskätt Vabariigi Presidendi tegevuse kajastamisel.

Vanamehed vaatavad viinavabriku tossavaid torusid ning vinguvad kõige üle, mis nende arvates ajakirjanduses valesti või viltu. Et mis on olulisem, rahu või rahulolu, vabadus või vagadus? Juttu tuleb nii rahvusringhäälingu rahast kui Epsteini failidest. Sinna vahele aga plaanime rääkida strateegilisest kommunikatsioonist hirmude ja armude keeles. Püüame arutleda, millal sunnib rahutus tegutsema, millal rahu uinutab ja millal hirm halvab. Ja kuidas seda kõike parajal määral timmida, et ühiskond liigestest lahti ei läheks.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt on joobes tehisarust. Kas nimetada teda TA-ks või TI-ks. Või tuleb appi kutsuda keeleinstituut, kellest saates ka juttu tuleb. Kui tehisaru loodud jampsi nimetame plönniks, siis kuidas nimetada inimese loodud udujuttu, mis ajakirjanduses lendu tõuseb - kas ilusas keeles käojaaniks või hoopis noortepäraselt plämaks. Ja millist pläma me eelmisel nädalal leidsime.

Vanamehed imestavad ka selle üle, kuidas vana vene imperialistlik teooria elab mitte ainult USA administratsioonis vaid ka ERR-s. Ja kuidas hirmutamine ja rahustamine meie kommunikatsioonimaailmas töötavad.

Vanamehed on viimasel nädalal pidanud viinavabriku kõrval ühe silmaga jälgima Gröönimaa vallutusplaanide sepistamist ning teise silmaga dokumenteerima netikasiinode maksustajate kommunikatsioonikatastroofi. Tahame täna rääkida, miks Reutersi instituudi ennustused ajakirjanduse tulevikust sedapuhku pisut depressiivsed tunduvad, ning ise arutleme, kas säärase kommunismi ehitamine, kus kunst ja kultuur kuuluvad rahvale- ei, siiski suurtele platvormidele, võiks kellelegi ka meele järgi olla. Sekka muid meediauudiseid meilt ja mujalt.

Vanamehed laenasid sedapuhku viinavabrikust kristallkümmeli ja kukuvad sellega ennustama alanud aastat. Mis saab raadiost ja mis telest? Kas pabermeedia jääb ja kui jääb, siis kes selle laiali kannab? Ja kas helendaval ekraanil üldse saab olema midagi, millel on midagi ühist tõega?