Vahetund Tartu Postimehega
Episoodid
Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» räägivad ajakirjanikud Eili Arula, Henn Uuetoa ja Rannar Raba kolmel teemal. Esiteks puudutatakse aastakümneid linna siluetti kuulunud keskkatlamaja korstna õhkimise plaani ja leitakse, et taga nutta pole selle objekti puhul mitte midagi. Teiseks arutletakse kevadel Tartu ja Riia vahet käima pandava rongiliini mõttekuse üle ning tõdetakse, et praegu kavandatud kujul pole tartlastel sellega suurt midagi peale hakata. Saate lõpetuseks tõdetakse, et avaturu juures pole joodikute kampadest lootust lahti saada enne kui koht on põhjalikult ümber ehitatud.
Seekordses taskuhäälingus Vahetund Tartu Postimehega arutlevad ajakirjanikud Eili Arula ja Jüri Saar Sõpruse silla remondiga seotud probleemidest ning Kelly Olesk vahendab, mida on kuulnud ja näinud kohtusaalis Parvel Pruunsilla ja Priit Humalaga seotud istungitel.
Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» arutlevad ajakirjanikud Rannar Raba, Eili Arula ja Henn Uuetoa kahel teemal. Esmalt meenutatakse nädala alguses ilmsiks saanud kurioosset juhtumit, kus linnavalitsuse ametnikud trahvisid kõnniteel parkimise eest majaomanikke, kes olid olude sunnil ise selle kõnnitee rajada lasknud. Ajakirjanike meelest tuleb liiklusseadust alati järgida ning sagedasi rikkujaid karistada, kuid sellele peaks alati eelnema inimlik dialoog – ametnikud ei tohiks olla tuimad trahvizombid. Teiseks räägitakse maanteede ehitamisest, õigemini nende ehitamata jätmisest. Nimelt on Eesti riik rahanappusele viidates varasemaid tee-ehituse plaane kõvasti koomale tõmbamas ning see tähendab muu hulgas seda, et sel kümnendil ei lisandu Tallinn-Tartu maanteele enam ühtki kilomeetrit uut naljarajalist teed. See on pehmelt öeldes piinlik ja arusamaatu, arvavad ajakirjanikud.
Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» puudutavad peatoimetaja Rannar Raba ja reporter Eili Arula kolme teemat. Esiteks jagavad ajakirjanikud mõtteid, mis neil tekkisid seoses 20. ja 23. augusti oluliste tähtpäevadega. Tõdetakse, et Balti keti ja laulva revolutsiooni tähendust tuleb tänapäevalgi sihiteadlikult noortele edasi anda, ent samas on tore, kui uued põlvkonnad ei pea samavõrd turbulentsete sündmuste keskele sattuma. Teiseks tehakse juttu ekstreemspordivõistluse Simple Session ajutisest naasmisest kodulinna. Et suurvõistlus toimub järgmisel aastal tõenäoliselt taas Tallinnas, tõdetakse, et mõnes eluvaldkonnas pole Emajõelinn siiski võimeline Tallinnale konkurentsi pakkuma – pole tarvilikku taristut ja ruume. Lõpetuseks tutvustab Eili Arula, mida tal on õnnestunud teada saada Luunja valla juhte tabanud süüdistuste kohta.
Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» käsitlevad ajakirjanikud Rannar Raba, Eili Arula ja Henn Uuetoa kolme teemat. Esmalt arutletakse selle üle, milliseid õppetunde andis linnataristu rajamiseks ja muutmiseks hiljutine padusajust tekkinud uputus. Teiseks küsitakse, kas tulevase südalinna kultuurikeskuse ehk Süku ümbernimetamine Siuruks on ikka õige otsus. Lõpetuseks pööravad ajakirjanikud tähelepanu nädalavahetusel Tartus toimuvatele LGBT+ üritustele ehk Tartu Pride`ile.
Selle nädala taskuhäälingusaates räägivad Tartu Postimehe ajakirjanikud Henn Uuetoa, Jens Raavik ning Veiki Ojaperv teisipäeval Tartus paduvihma tõttu tekkinud uputusest, mis muu hulgas päädis Tartu ülikooli kliinikumi osalise sulgemisega. Ajakirjanikud leidsid, et olukord võttis kriisi mõõtmed, millest tuleb edaspidi palju õppida.
Saates jätkavad Tartu Postimehe ajakirjanikud Henn Uuetoa ja Kelly Olesk seekordse Targa Tartu uudislugu ehk arutavad, kuidas ja miks annavad kukkunud tõukeratturid lõualuukirurgidele palju tööd
Tartu Postimehe ajakirjanikud Eili Arula ja Henn Uuetoa räägivad Tartu ettevõtjate võitlusest linnavalitsusega ning arutlevad, mida oodata algavalt olümpialt.
Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» räägivad ajakirjanikud Rannar Raba, Emily Lieberg ja Eili Arula käesoleva aasta esimese kuue kuu kuritegevusest.
Kolmapäeval kirjutas Tartu Postimees, et poolaasta statistika kohaselt on Jõgevamaal kuritegevus vähenemas, Tartumaal aga kasvutrendis. Seejuures annavad tooni rattavargad ja kelmid. Mis võiks olla taolise tagajärje põhjused? Kui suureks saab pidada ohvri rolli, kui ta pole oma vara maksimaalselt hästi hoidnud? Milline on poliitikute, õpetajate, sotsiaaltöötajate ja politseinike vastutus?
Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» teevad ajakirjanikud Emily Lieberg, Aime Jõgi ja Rannar Raba viimaste kajastuste põhjal kokkuvõtteid Tartu 2024 senise programmi otsestest ja kaudsetest mõjudest. Mis on olnud tähtsündmused, mis esimesest poolaastast enim meelde on jäänud? Mis meile jääb sellest aastast «näppude vahele» edaspidiseks? Kuidas linna eriline staatus on mõjutanud hotellide ja toitlustusasutuste käekäiku? Mida pidanuks korraldajad tegema teisiti?