Töörühma analüüs tuumaenergia kasulikkusest tõi esile mitmeid positiivseid aspekte, näiteks energiavarustuse kindlustamine ja tööstussektorite elektrifitseerimise võimalused. Runnel tõi välja, et taastuvenergia piirangud on olemas, ja juhitava võimsuse vajadus on suur, eriti kliimaeesmärkide saavutamise kontekstis.

Vastuväidetena on esile kerkinud inimeste tuumavastasus, mis sageli põhineb emotsioonidel ja negatiivsetel kogemustel Tšernobõli ja Fukushima katastroofide valguses. Runnel selgitas, et tuumaenergia on üks ohutumaid energialiike maailmas ning tänapäevaste tuumaelektrijaamade ohutusnõuded on väga ranged.

Tuumajaama asukoha valikul vaadeldi mitmeid piirkondi, peamiselt rannikualasid. Töörühma soovitusel tuleks jätkata asukohavaliku uuringuid neljas piirkonnas, millest üks on Lääne-Eestis Varbla piirkond. Runnel rõhutas, et lõplik asukoha valik tehakse riigi eriplaneeringu käigus pärast rohelist tuld Riigikogult.

Tuumajäätmete haldamiseks analüüsiti võimalust rajada geoloogiline lõppladustuspaik Eesti territooriumile. Tuumaenergia elu jooksul tekkivad jäätmed on koguseliselt väikesed, kuid nende ohutu käitlemine on oluline. Runnel selgitas, et saastaja maksab põhimõtte kohaselt peab kogu tuumaenergia elutsükkel olema reguleeritud ja kaetud.

Töörühma koostatud raport käsitleb ka julgeolekuküsimusi, kus eraldi alltöörühm on jõudnud järeldusele, et tuumajaama julgeolek on tagatav, arvestades Eesti territooriumi suurust ja asukoha väiksust. Radioloogiliste ohtude osas sõltub ohu suurus tuumajaama disainist ja ohutusmeetmetest, mis on võetud selle saastamise leviku piiramiseks.

Tulevikus oodatakse arutelusid tehnoloogia valiku, avaliku toetuse ja asukoha lõpliku valiku üle. Kuigi tuumajaama rajamine ei toimuks kiiresti, on see siiski võimalus, mida arutatakse järgmisel aastal Riigikogus.

Kuula intervjuud Reelika Runneliga: