Aaviku sõnul oli Kopenhaagenis tugevalt laual ka Euroopa kaitsevõime ja tööstuslik sõltumatus. Kui Euroopa tahab kaitsta oma väärtusruumi ja demokraatiat, tuleb tema hinnangul tuua kriitiline tootmine Euroopasse või vähemalt riikidesse, mida saab kriisiolukorras usaldada. See puudutab nii droone, kiipe, masinaid kui ka muid kaitseks vajalikke komponente. Samas ei tähenda see, et demokraatia hoidmine oleks ainult sõjaline küsimus. Aavik rõhutas, et inimesed ootavad riigilt korraga nii kaitset kui ka sotsiaalset turvatunnet ning piiratud riigieelarve tingimustes tekib paratamatult pinge kaitsekulude ja sotsiaalkulude vahel.

Tippkohtumiselt jäi Aavikule siiski pigem optimistlik sõnum: kriisid on Euroopat mitte ainult lõhestanud, vaid ka kokku toonud. Tema sõnul kõlas mitme Euroopa liidri jutust arusaam, et kui eurooplased ise oma väärtusruumi ei kaitse, ei tee seda keegi teine. Eraldi teemana tõusis esile tehisaru ja valeinfo mõju demokraatiale. Aavik tõi näiteks idapartnerluse riikides korraldatud demokraatia häkatonid, kus noored pakkusid lahendusi valeinfo, võltsvideote ja infomanipulatsiooni kiiremaks tuvastamiseks. „Kui me seda Euroopa väärtusruumi või Euroopat ei kaitse, siis mitte keegi teine seda tegelikult ka ei tee,“ sõnas Aavik.