Küsisime asepresidendilt, kuidas Euroopa Liit saaks suurendada kodanike huvi Euroopa poliitika vastu? On ju hetkel Brüsselis toimuv inimeste igapäevaelust väga kaugel, sealsetel asutustel ei tehta vahet ja see ei kutsu kedagi ka europarlamendi valmistel hääletama. Mida saaks Euroopa paremini teha?

"Me pingutame kõvasti. Komisjoni nimel tutvustan ma Euroopa Liitu läbi faktide. Just mitte tühi propaganda, vaid konkreetsed asjad, kuidas Euroopa Liit inimestele reaalselt kasulik on. Mõnda asja on lihtne seletada, mõnda mitte. Kui töötasin tarbijapoliitika valdkonnas, oli üsna lihtne selgitada, et me tõesti püüame tarbijale garanteerida, et müügil on üksnes ohutud tooted. Samas on palju keerulisem seletada näiteks õigusriiki, mille kallal me töötame. Aga ma arvan, et mitte keegi ega mitte miski pole edastanud sõnumit Euoopa Liidu kasulikkuse kohta rohkem kui koroonaviirus ja Venemaa sõda.

Ei tekkinud ju automaatselt vaktsineerimine, koroonapass, tarneaehelate tööshoidmine – need töötas välja Euroopa Liit. See oli paljude ELi institutsioonides töötavate inimeste raske töö, et hoida asjad töös. Ja ma võin teile öelda, et ilma selle tööta sööksime Tšehhis ainult kapsast ja kartulit!

Samas inimesed ei mõistnud, et turuga midagi toimub ja selle taga peitub paljude Euroopa tasandil töötavate inimeste töö.

Need ongi asjad, mida peame inimestele meelde tuletama ja selgitama. Venemaa sõda, agressioon Ukraina vastu, energiakriis, paljud sellega seotud asjad. Ma arvan, et inimesed mõistavad seda. Eriti need, kes elavad riikides nagu Eesti. Selles Euroopa osas me mõistame, et kui me poleks Euroopa Liidus ja NATOs, siis Putini imperialistlik nälg tahaks meid tõesti uuesti alla neelata. Nüüd oleme liiga suur suutäis, et see juhtuks.

Nii et ma arvan, et need kaks kriisi tegid inimestele ka selgemaks, miks nad peaksid Euroopa Liitu hindama. Kuid ka palju muid asju tuleb selgitada ja teha."

Kui need kriisid on aidanud tõsta Euroopa Liidu väärtust tavakodanike silmis, siis kas on seda näha ka avalike arvamuste küsitlustes? Või on see siiski soovunelm?

Nägime avaliku arvamise paranemist Euroopa Liidu kohta teisel koroona-aastal. Ning pärast sissetungi Ukrainasse nägime tippe. Kuid siis, koos energiahindade ja inflatsiooni kasvuga ning ebakindluse lisandudes langes ka usaldus Euroopa Liigu institutsioonide vastu. Ja sarnaselt ka demokraatlike institutsioonide vastu üldiselt. Nii et usalduse vähenemine on väga tugev tegur, mida näeme praegu peaaegu kõikjal Euroopas.

Pidades silmas, et usaldus on langenud, kes te arvate, et komisjon tegutses energiakriisis piisavalt?

Ma arvan, et energiakriisis tegutsemist võib pidada heaks. Teine raske talv on tulemas, ent ma julgen öelda, et oleme väga hästi hakkama saanud.

Tehtud on kaks suurt asja, et Venemaa energiaallikatest vabaneda. Putini tankla ei saa enam kütust Euroopasse müüa, see on viidud miinimumini. Ja teiseks, inimesed võtsid asju kuulda ja ei pidanud kannatama. See oli minu arvates silmiavav hetk, kui nad nägid, et jah, tõepoolest Euroopa Liit, liikmesriigid ja demokraatlikult valitud esindajad töötavad minu heaks. Kui see poleks õnnestunud, oleks inimesed seda omal nahal väga valusalt tunda saanud.

Foto: Věra Jourová. Foto: Lukasz KOBUS © European Union 2023

Vaata inglisekeelset debatti täispikkuses: