kolmapäev17. aprill 2024

ELi valimised: riigiti on fookused väga erinevad

12. märts 2024
Raadio Kuku

2024 on Euroopas valimiste aasta, mis tõstab Euroopa Liidu põhifookused taas rambivalgele. Tegelikult on eurooplaste vaated peamistele murekohtadele väga erinevad. Millega EL hakkama saab ja millega mitte? Sellele küsimusele otsibki vastust uus podcast "See on Euroopa".

Saade valmib koostöös Euroopa raadiotevõrgustikuga Euranet Plus, mille toel valmib ka Kuku iganädalane "Euroopa Täna" raadioprogramm, Erkki Bahovski autorisaade "Euroopa podcast" ning noortele suunatud taskuhääling "Gen Z".

"See on Euroopa" podcastis arutletakse Euroopa teemade üle üldisemalt ja paljuski on need arutelud seotud Euroopa Parlamendi valimistega. Et üks olulisi teemavaldkondi on rohepööre, siis saavad kajastatud need tahud, mida varem analüüsis eraldi podcaat "Green Deal". Saadet juhib Mart Valner.

Podcasti avaosas käisime tänavatel ja uurisime inimestelt, mida eurooplased ootavad Euroopa Liidult. Küsime seda nii Eestis, Saksamaal, Ungaris, Slovakkias kui Eestis. Episoodi saab kuulata siin:

Show image
See on Euroopa

Ametist lahkuv Euroopa Parlament on seisnud silmitsi enneolematult paljude väljakutsetega. Mõned neist olid algusest peale planeeritud, näiteks vajadus leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda ning meie elu üha suurenev digitaliseerimine, sealhulgas meie keerukas suhe tehisintellektiga. Kuid on olnud ka ootamatuid väljakutseid, COVID-19 pandeemia ja sellele järgnenud majanduskriis, rääkimata Venemaa sissetungist Ukrainasse, sellest tulenevast energiajulgeoleku kriisist ja ELi pühendumusest toetada Ukraina sõjategevust.

Kõiki neid väljakutseid arvesse võttes tekibki küsimus, mida Euroopa kodanikud ELilt ootavad ja mida EL saab nende heaks reaalselt teha. Leidsime, et kodanikel on 27 liikmesriigis üldjoontes sarnased mured ja prioriteedid. Sellegipoolest mõjutavad neid loomulikult nende enda riigi konkreetsed olud. Näiteks on loogiline, et Balti riigid on Venemaa pärast eriti mures, arvestades nende geograafilist asukohta. Bulgaarias ja Rumeenias jääb piirideta Schengeni alaga ühinemise küsimus põhiküsimuseks. Portugalis, mis on kannatanud paljude metsatulekahjude ja muude kliimaga seotud katastroofide all, on jällegi kliimamuutus pakiline prioriteet.

Euroopa majandus on viimase paari aasta jooksul kindlasti hoogu kaotanud. See on peamiselt tingitud kõrgest elukallidusest, nõrgast maailmamajandusest, mis on vähendanud välisnõudlust, ja rangemast rahapoliitikast. Nii Euroopa institutsioonide kui ka riikide valitsuste jaoks on majanduskriisist ülesaamine otsustav tegur selles, kas nad vastavad oma kodanike ootustele või mitte. Tänavatel räägitakse, et majanduskriis on sel aastal paljude inimeste jaoks esmatähtis.

Just praegu väljendavad põllumajandustootjad kogu Euroopa Liidus oma pettumust nende ees seisvate väljakutsete üle: nad usuvad, et nad ei saa raske töö eest õiglast sissetulekut ja et nende väärtust sageli ei tunnustata. Edaspidi peavad Euroopa ja riikide juhid leidma õige tasakaalu toiduga kindlustatuse, primaarsektori säilitamise, elutähtsa energiasüsteemi ümberkujundamise ja kestliku arengu vahel.

Kindlasti panevad valimised ELi kodanikke mõtlema ka demokraatlike väärtuste üle laiemalt. Euranet Plus pani kokku ka kaardi, millel on riigiti võimalik näha, kuidas eurooplased demokraatliku arenguga hetkel rahul on:

Euranet Plus saadete rahvusvahelised versioonid inglise keeles on leitavad kohulehel euranetplus-inside.eu

12. märts 2024
Raadio Kuku