laupäev3. detsember 2022

Kas kriisid lükkavad digitaliseerumist edasi või hoopis kiirendavad?

25. mai 2022
Raadio Kuku

Raadiotevõrgustikul Euranet Plus oli külas Euroopa Komisjoni asepresident Margrethe Vestager, keda liikmesmaade raadiod küsitlesid. Brüsselis 19. mail toimunud intervjuud on võimalik täismahus vaadata allpool. Et Vestageri vastutusvaldkonnaks on digitaalsed teemad, siis keskenduti suuresti nendele.

Kuku raadio päris asepresidendilt, millal muutub dokumentide digitaalne allkirjastamine üle Euroopa normaalsuseks, nii nagu me Eestis igapäevaselt harjunud oleme.

“Me kindlasti ei tahaks, et eestlased peaksid hoogu maha võtma, sest on digivaldkonnas nii arenenud,” vastas ta. ”Ülejäänud Euroopa peab järgi jõudma.”

Huvitaval kombel on sõda Ukrainas mõningaid protsesse isegi kiirendanud ja näidanud, kuidas teenused ja dokumendihaldus turvaliselt pilve viia.

“Nädala või kümne päevaga suudeti seal kogu oma valitsusamet pilve kolida. 16 ministeeriumit 17st töötavad nüüd täielikult, sest nende andmed on pilves. Ja seda hallatakse väljaspool Ukrainat, et tagada andmete turvalisus. Oluline on mitte andmete füüsiline lähedus, vaid neile juurdepääs ja teadmine, et nende säilitamise viis on täiesti turvaline,” rääkis Margrethe Vestager. ELi digijuht märkis, et praegu on Euroopa digitaliseerimise suurimaks takistuseks digitaalsete oskuste puudumine. Teatud elanikkonnarühmades isegi elementaarsel tasemel. Seetõttu on kodanike oskuste tõstmine iga liikmesriigi jaoks esmatähtis.

"Asi on selles, et kui olete täna 70-aastane, võite elada veel 20 aastat. Ja kui vaatate tagasi sellele, milline digitaliseerimine on viimase 20 aasta jooksul toimunud, saate aru, et te ei saa lihtsalt öelda: "Ei, ma olen pensionil, mul on õigus lihtsalt nautida. Ma ei peaks midagi muud tegema. Ma peaksin oma aeda ja lapselapsi hooldama. Seda ma teengi.” Ei, sa pead ikkagi sellest osa saama, et mitte tunda, et oled ühiskonnast kõrvale jäetud,” ütles Vestager.

Sõjaprobleemid, koroona levik ja energiakriis sunnib Euroopa Liitu otsima autonoomiat. Ja mitte ainult kütuse, vaid ka tehnoloogia vallas. Pooljuhid on selle suurepärane näide – mikrokiipide oluline komponent, mida tänapäeval kasutatakse peaaegu kõigis elektroonikaseadmetes. Mis tähendab, et sellega on seotud nii kaitsesüsteemid kui meditsiiniseadmed.

Euroopa Komisjon andis selle aasta veebruaris välja kiipide seaduse, et hoida EL selles mängus sees. Eesmärk on, et Euroopa kahekordistaks oma praeguse turuosa 2030. aastaks 9 protsendilt 20 protsendile. Paraku pole see eesmärk midagi uut ja seda pole siiani saavutatud.

Vestager selgitas, mis nüüd teisiti on: „Paradoks on selles, et juba 2014. aastal otsustas toonane komisjon öelda, et Euroopa peab tootma vähemalt 20 protsenti väärtusest. Neil päevil ei juhtunud midagi. Miks me siis arvame, et asjad võivad juhtuda nüüd? Ennekõike sellepärast, et geopoliitika tõttu näeme kiireloomulisust hoopis teisel tasemel. Ja sõda muudab selle veelgi ilmsemaks. ”

Euranet Plus on üle-Euroopaline raadiotevõrgustik, kuhu kuulub nii erakapitalil põhinevaid kui riiklikke meediaorganisatsioone. 2021. aasta sügisest on selle liikmeks ka Kuku raadio. Iga nädal jõuavad kuulajateni Euroopa teemasid kokkuvõtvad ”Euroopa täna” ja ”Euroopa podcast”. Lisaks paneb Kuku koos Euranet Plusi liikmesjaamadega kokku podcaste ”Gen Z” ja ”Green Deal”.

Täispikk intervjuu Margrethe Vestageriga:

25. mai 2022
Raadio Kuku