reede29. märts 2024

KESKPÄEVATUND. Kaugkütte kasutajatele toimivat lahendust ei ole

23. jaanuar 2022
Raadio Kuku

Raadio Kuku saates «Keskpäevatund» arutasid Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits nädala olulisemate sündmuste üle. Kuula saadet SIIN:

Kõigepealt võeti vaatluse alla kõrged energiahinnad ja nende kompenseerimine inimestele. «Valikute tegemise koht oli ju päris keeruline: ühelt poolt võiks ju aidata kõiki. Teiselt poolt võiks aidata neid inimesi, kes on tõesti hädas ja saanud näiteks varasemast neli korda suuremad kaugkütte arved,» ütles Ruussaar.

Hõbemäe sõnul jäävad üldised jutud energiahinna kompenseerimisest inimeste jaoks liiga kaugeks. «Kui räägitakse, et hinnalagi on 12 senti kilovatt-tunni kohta, siis enne ei saa sellest tuhkagi aru, kui sa oled võtnud oma koduse elektriarve või kaugkütte arve ette ja arvutanud, kui palju sinul konkreetselt on tulnud maksta vähem või rohkem,» rääkis Hõbemägi.

Meerits leidis, et riik ei saa olla kindlustusselts, mis kõik muudatused kinni maksab. Et midagi võiks jääda ka inimestele endile maksta.

Ruussaare sõnul läheb meie kliimas ikkagi kuskilt piir, kus ei saa enam juhet seinast välja tõmmata. »Mina ei ütle oma lastele, et õppige küünlavalgel külmas toas,» ütles Ruussaar.

Ta tsiteeris peaminister Kaja Kallast, kes ütles riigikogus: «Aastaid kestnud madalad hinnad on meid uinutanud.».

Hõbemägi lisas, et pärast pikka käteväänamist ongi valitsus jõudnud selliste meetmeteni, mis võiksid praeguses olukorras enam-vähem rahuldavad olla. «Aga öelda nii, et kuulge, sõbrad, teil on siin kogu aeg nii mõnus olnud, tundke nüüd ka natuke ebamugavust, see ei ole küll hea soovitus,» arvas Hõbemägi.

Ta lisas, et kaugkütte kasutajatele, kelle küttearved on samuti mitmekordistunud, esialgu toimivat lahendust ei ole. Seda hakkab valitsus arutama alles teisipäeval. «Sellepärast, et elektri- ja gaasilepingud võivad olla sõlmitud korteriühistutega, aga kaugküttemüüjad, kes võivad soojust tekitada eri viisidel, ei tea samuti, mis edasi saab. Sest koalitsioonipartnerid alles töötavad ettevõtetele gaasihinna tõusu meetme kokku panemisel. Ettevõtete gaasi hind mõjutab suure tõenäosusega ka kaugkütte hinda. Kui gaasi hind langeb, siis langeb mingil määral ka kaugkütte hind,» rääkis Hõbemägi.

«Valitsuse kiituseks tuleb öelda, et teise ringi toetusmeetmed ei ole enam niisugused bürokraatlikud, toetused tulevad inimestele sisuliselt automaatselt,» ütles Meerits.

Räägiti ka koroonast ning nakatumiste arvu kasvust. «Võrreldes delta tüvega on meil küll rohkem nakatumisi, aga inimesed sattuvad vähem haiglasse. Delta tüve kõrvalt tasuks vaadata, kui palju on inimesi haiglates. Viimastel päevadel kõigub see number 300 juures. Kriitiliseks piiriks peeti 400 inimest haiglas. Üleriigilisele eriolukorrale pole veel põhjust mõelda,» rääkis Meerits.

Ta lisas, et tahaks anda ka veidi lootust. «Viirused käivad lainetena ja praegu oleme küll tõusuteel, aga ega see tipp vist enam väga kaugel ei ole. Selle koroonalaine tipp on pigem nädalate kui kuude kaugusel. Kui me mõtleme kasvõi sellele, et Suurbritannias on piirangud juba lõpetatud ja et seal oli omikroni laine varem kui meil, siis küllap saame ka meie ühel hetkel neist piirangutest lahti,» arvas Meerits.

Kuula saadet SIIN:

Show image
Keskpäevatund
23. jaanuar 2022
Raadio Kuku