Juba antiik-Kreeka filosoof Aristoteles oli veendunud, et kõik inimesed ihaldavad õnnelikku elu, mille loomine ongi inimese elu mõte. Selleks tuleb valida kuldne kesktee. Ohjeldamatu enesekesksus ja enese maksmapanek tekitavad pidevaid konflikte ja kahjustavas inimese loomust.

Riigikohtu esimehe Villu Kõve hinnangul on meie ühiskond hakanud kõrge stressi ja ärevuse taseme tõttu polariseeruma ja radikaliseeruma. Oht õigusriigi rajalt kõrvale kalduda süveneb kurjusega samastudes.

Arutleme, kas põhiseaduslik õigus kohtusse pöörduda on täna igaühele ka sisuliselt tagatud.

Kohtupraktikast selgub, et üheks suurimaks tüliallikaks on ühes majas elamine. Endised abikaasad ja - äripartnerid ning naabrid on kõige raevukamad konfliktipaarid, keda kannustab vastastikune irratsionaalne viha. Enamasti vaieldakse väärtushinnanguliste, mitte õigusküsimuste üle. Paljud asjad ei jõuaks kunagi kohtusse, kui suudaksime aktsepteerida, et mitte ainult minul vaid ka teisel on õigused. See võimaldaks kokku leppida, edasi liikuda ja andestada. On äärmiselt vajalik, et riik ja/või kohalik omavalitsus seaks sisse kohtueelse lepitusmenetluse naabritülide jms lahendamiseks enne, kui pooled lepitamatul tülli pöörduvad.

Kui siis ikkagi tekib vajadus ise kohtusse pöörduda või ollakse kohtumenetlusse kaasatud, näiteks korteriühistu liikmena, soovitab Villu Kõve juba eelnevalt mõelda õigusabikulude kindlustamisele. See pole Eestis veel kaugeltki levinud praktika, aga tasub end kordades ära, kui head advokaati palkama asutakse.

Ka vastutust tuleks kindlustada. Näiteks kõrgohtlike koerte omanikelt tuleks nõuda koera koolitamisele lisaks ka vastutuskindlustust. Üüratute kahjusummade väljamõistmisest pole abi, kui neid pole reaalselt võimalik sisse nõuda. See suurendab omakorda ebaõiglust. Eesti inimese põhivara on tavaliselt kodu. Kui mõista välja hiigelsuured hüvitised, jäävad paljud inimesed kodust ilma, aga nõuded jäävad ikka rahuldamata. Samuti ei tohiks kahjunõudeid devalveerida. Inimeste valulävi on viimase kolmekümne aasta jooksul palju madalamaks muutunud, mistõttu on kohtus arutlusel palju au ja väärikuse teotamise asju. Sagedased on juhtumid, kus inimese mainet kahjustatakse sotsiaalmeedias levivate laimavate ja solvavate postitustega. Radikaliseerumise üks vorm on sotsiaalmeedias viha välja valamine. Villu Kõve sõnul on nende vaidluste hulk viimasel ajal siiski veidi vähenenud, sest rasketel aegadel on esiplaanil inimeste ellujäämisega seotu -elatisrahade või töölepingu lõpetamise vaidlused. Ta möönab, et kui elu läheb raskemaks, jääb au tagaplaanile. Samas on tähtis, et laimajad vastutaksid oma sõnade ja tegude eest.

Arutleme ka, milline on võimalik mittevaraline kahju andmekaitse asjades Aphoteka juhtumi näitel ja kas on mõistlik selle hüvitamise nõudes kohtusse pöörduda.

Villu Kõve hinnangul aitab tulevikus õigele ja kiirele kohtupidamisele kaasa tehisaru kasutamine. Näiteks ütleb masin, kuidas sinu asi kehtiva seadusandluse ja kohtupraktika põhjal tõenäoliselt laheneb, millised on eduväljavaated. Igaüks võib siis ise otsustada, kas tal on mõistlik raha, aega ja närve kulutada ning kohtusse minna. Robotkohtunikud ei saa aga teha inimkohtuniku asemel väärtusotsuseid, mistõttu tehisaru peab jääma kohtupidamisel mitte otsustaja vaid abistaja rolli.

Kokkuvõtteks. Kõigis õigusvaidlustes peab valitsema inimlikkuse mõõde. Meil on alati võimalik olla paremad inimesed teisi kuulates ja mõistes ning enesega võrdselt koheldes isegi siis, kui nad meile ei meeldi. See teeb meie ühiskonna tugevaks.

Kuula: