Saks tõdes, et ka nii nagu Lätis, ei avatud ka Rumeenias ja Poolas Venemaa droonide pihta tuld. See on tekitanud küsimuse, et kas vastav võimekus üldse olemas on. ”Ukraina ongi ainus riik, mis on nende droonide süstemaatilise tõrjumisega tegelenud ja seda juba aasta aega. Ükski teine riik ei ole seda võimekust arendanud,” kirjeldas ta. ”Me näeme ka Venemaal, et samamoodi opereerivaid droone ei suuda vene õhukaitse alla võtta. Midagi teha ei ole, selline võime lünk eksisteerib. Ma arvan, et väga pikalt ei saa NATO riigid sellist olukorda tolereerida.

Rainer Saksa hinnangul ongi üks võimalus on kasutada neid vahendeid, mida Ukraina on juba loonud, neid on tõenäoliselt võimalik ka osta. Aga Ukraina kasutab neid sõjaseisukorras ja see on natukene teistsugune olukord, kui mujal Euroopas. ”Siis on see reageerimine kindlasti komplitseeritum. Ja NATO riikide reageerimine peab ka protseduuriliselt olema ühtlustatud,” rääkis Saks. ”Selles mõttes ei olegi see nii lihtne küsimus, mida lahendada.”

Asja teine pool on ka see, et praeguse info kohaselt ei ole põhjust arvata, et Venemaa seda tegevust sihilikult harrastaks. ”Need on mingitel tehnilistel põhjustel tekkinud olukorrad, mida ka Venemaa ei suuda kontrollida. Aga ohtlik on ta sellegipoolest, sellest võib eskaleeruda mingi suurem sõjaline konflikt,” kommenteeris Saks.

Intervjuu Rainer Saksaga on täispikkuses kuulatav siin:

Olukorrast Ukrainas kõneles ka saade ”Euroopa podcast”: