teisipäev15. oktoober 2024

OLUKORRAST AJAKIRJANDUSES. Kumb jääb peale, kas koroonapaanika või eesti mõjukad?

29. november 2021
Raadio Kuku

Rein Lang ja Väino Koorberg arutlesid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses», kas möödunud nädalal jäi ajakirjanduses peale paanika omikrontüve kohta või Eesti Päevalehe mõjukate edetabel. Jutuks võeti ka autokütuste hind, suurfirmade PR-jõud, kisa katuserahade ümber ning Euroopa Liidu initsiatiiv ajakirjanike kaitseks.

Lang nentis eelmisel nädalal levima läinud teadete kohta, et Lõuna-Aafrika teadlased on tuvastanud uue koroonaviiruse tüve omikron, et ajakirjandusel oleks mõistlik hoiduda etteruttavast kriiskamisest ja niigi poolenisti depressioonis oleva rahva veel enam närviliseks tegemisest. Seni on uue tüve kohta teada väga vähe.

Koorberg ütles vastu, et paanika levis pigem sotsiaalmeedias, mitte ajakirjanduses. Samal ajal tuli ka uudis, et Saksamaa valitsusasutustel on tungivalt soovitatud Facebooki kasutamine lõpetada. «Eesti valitsus, kuula seda,» märkis Koorberg.

Tema hinnangul kütsid paanikat üles ka riikide valitsused, mis hakkasid katkestama lende Aafrika riikidesse ning Maailma Tervishoiuorganisatsioon, kes tuli reedel välja teatega, et uus tüvi on nende jaoks kõige muret tekitavam.

«Mulle tundub, et see paanika ei olnud ainult vesi ajakirjanduse veskile, vaid ka riikide veskile, sotsiaalmeedia veskile. Hirm on muutunud teatavas mõtteks valuutaks praegusel ajastul,» kirjeldas Koorberg.

Lang küsis vastu, kas nädalavahetusel Eestis tekkinud paanilises õhustikus on ikka süüdi valitsus. Tema hinnangul annavad pealkirjameistrid suure panuse depressiivsesse õhustikku, aga räigema pealkirja panemine ei anna tõenäoliselt juurde reklaamiandjaid või tellijaid.

Koorberg selgitas, et lennuliikluse katkestamist on õigustatud kajastada muret tegevas võtmes. Lang sõnas, et enne räige pealkirja ülesriputamist võiks ikkagi minna külmkapi juurde ja juua ära üks külm õlu, kui pea hakkab juba väga kuumaks minema. «Ei ole mõtet hüsteerilist õhkkonda luua, et pärast hakata seda ise tasandama,» ütles ta.

«Rahu, ainult rahu,» märkis Koorberg ja Lang sai tema sõnadega ainult nõustuda.

Mõjukate edetabelist

Saatejuhid vaatasid ka eelmisel nädalal avaldatud Eesti Päevalehe mõjukate edetabelit. Selgub, et Eesti kõige mõjukam inimene on Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Lang leidis, et faktidel, mitte oletustel põhinevate portreelugude kirjutamine on korralik töö ning selle ette võtmine on tänuväärt. Ta ei saanud siiski aru, miks peab sealjuures isikuid hakkama panema pingeritta.

Koorberg selgitas, et prominentsus on ka uudisväärtus ning selliste pingeridade koostamine võimaldab ajakirjandusel kirjutada palju artikleid prominentidest, kes enamasti ka ise tahavad edetabelites figureerida. Samamoodi näitab ajakirjandus spordivõistlusi. «Mis kihk see on? Ikkagi tahame teada, kes tuli esimeseks, kes jäi viimaseks,» sõnas ta.

Lang küsis vastu, et kas sellisel juhul on tegu kompensatsiooniga: kuna Eesti sportlastel maailmatasemel just kõige paremini ei lähe, siis selle kompenseerimiseks tehakse mõjukate edetabeleid, et võrrelda, kes ühel või teisel aastal eespool on.

Sõltumatust kütusehinnast

Kolmandaks käsitlesid saatejuhid kütusehinda, mida nad on korduvalt varem arutelu alla võtnud. Eelmisel nädalal tegi Postimehe majandusajakirjanik Tõnis Oja ettepaneku kütusehinda langetada ning kutsus üles Eesti Õliühingut avalikustama Rotterdami sadama hinda.

«Oh üllatust, pärast seda tuligi uudis, et kõigepealt reageeris turu väiketegija Terminal Oil naftahinna langusele ja langetas kütusehinda,» tõi Koorberg esile. «Siis, nagu nipsust, tulid jaemüüjad ilusasti järele ja langetasid mõne sendi võrra liitri kohta oma hindu posti otsas.»

Show image
Olukorrast ajakirjanduses
29. november 2021
Raadio Kuku