Oluliseks probleemiks peab Pentus-Rosimannus ka seda, et esimesena jagati rahalised vahendid ja alles seejärel hakati selgitama, millised projektid oleksid kriitilise tähtsusega. "Me nägime, et sõjalist hinnangut arvestati hindamiskriteeriumites, kuid mitte piisavas mahus," märkis ta, rõhutades vajadust suurema sõjalise ekspertiisi kaasamiseks.

Tulevikus tuleks tema sõnul vältida nelja-aastast tühimikku valdkonnas, kus vajadused on suured ja kriitilised. Samuti tuleks paremini kasutada olemasolevaid Euroopa fonde, et üht projekt suudaks teenida korraga nii tsiviil- kui ka sõjalisi eesmärke. "Kui raha on vähe, siis on eriti oluline, et seda kasutataks nii, et kasu oleks võimalikult suur," sõnas ta.

Lisaks sõjalisele liikumisele, on Pentus-Rosimannuse sõnul probleeme ka elektrivõrguga. Euroopa elektrivõrk oma ulatuses maailmas ainulaadne, ent samas murettekitavalt vananev. "Üle 40% jaotusvõrkudest on vanemad kui 40 aastat," tõi ta esile. See tähendab, et suuri investeeringuid on hädavajalik teha, sest nõudlus elektri järele – alates soojuspumpadest kuni elektriautodeni – kasvab kiiresti.

Samas ei ole lahendus üksnes uute liinide rajamises. Pentus-Rosimannus rõhutas vajadust targemate lahenduste järele, mis aitavad olemasolevat taristut efektiivsemalt kasutada. "Meil on näiteid liikmesriikidest, kus kavandatud investeeringuid suudeti vähendada kuni 60% tänu nutikate tehnoloogiate kasutamisele," selgitas ta. Nii saab triljonitesse ulatuvaid investeerimisvajadusi mõistlikumalt juhtida ja kulusid tarbijale vähendada.

Kuula pikemalt juba Sihiku saatest