Venemaa sõltumatu väljaanne Mediazona paljastas, et Eesti peaminister Kaja Kallas ja riigisekretär Taimar Peterkop on lisatud Venemaal tagaotsitavate nimekirja Nõukogude monumentide teisaldamise eest Eestis. Nimekirja pandi ka paljud Läti, Leedu, Poola ja Ukraina poliitikud.

Kuku raadiole kommenteeris toimuvat rahvusvahelise kriminaalõiguse spetsialist, riigi peaprokurör Andres Parmas, kelle hinnangul on pretsendenditu, kui teise riigi kõrgete ametiisikute suhtes on püsti pandud kriminaalmenetlusi.

Kas situatsioon tähendab, et näiteks peaminister Kaja Kallase jaoks väga midagi ei muutu, ei ole hetkel mõtet minna üksnes Moskvasse, kuhu ju niikuinii enam asja pole? Andres Paramas tõdes, et kahjuks ei ole see olukord nii roosiline, kuna Venemaa on väljaandmise Euroopa konventsiooni osaline ja lisaks on Venemaal kümneid kahepoolseid lepinguid erinevate riikidega. Samas Venemaa president Vladimir Putin on saanud kriminaalsüüdistuse ja rahvusvahelise vahistamisorderi, ent käis probleemideta NATO-liikmesriigis Türgis visiidil. Kas see viitab, et Eesti peaministril oleks hetkel ohtlik näiteks Türki sõita?

”See, kas või kuidas riik seda lepingut konkreetsel juhul täidab, või millised õigustused ja põhjendused ta üheks või teiseks käitusmisviisiks leiab, sõltub ikkagi sellest, milline on selle riigi poliitika. Või tema läbisaamine teise lepingupoolega,” kinnitas Parmas. ”Me ei saa olla alati kindlad, et Venemaa huvisid või Venemaaga head läbisaamist ei eelistata muudele kaalutlustele. Nii et see võib seada selged piirangud sellele, kuhu inimene ametialaselt või eriti ka eraviisiliselt reisida võiks.”

Kuula pikemalt: