Ilmaparandaja

Kuna Euroopa Liidus jõustusid uued jäätmete raamdirektiivi muudatused, räägime Ilmaparandajas pikemalt sellest, mida need elanikele ja ettevõtjatele kaasa toovad. Eesmärk laiemalt on vähendada laiemalt kümneid tuhandeid tonne tekstiili ja toidujäätmeid ning muudatused toovad rõivastele, jalanõudele ja teistele tekstiilitoodetele tootjavastutuse ning sihtarvud toiduraiskamise vähendamiseks. Kuidas täpsemalt, räägivad seekordses Ilmaparandajas Kliimaministeeriumi jäätmekorralduse ja digitaliseerimise valdkonna juht Kristel Kibin ja Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siim. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala Ilmaparandaja saates võtame jutuks kaks erinevat teemat. Tartu Ülikooli teadlaste põhjalik teadusartiklite analüüs näitas, et tuulikute infrahelil pole leitud kahjulikke tervisemõjusid, kuid tuulikute olemasolu, võimalik tekitatav müra, uskumused ja üldised hoiakud võivad inimest mõjutada. Uuringut ja tervisemõjusid tutvustavad lähemalt Hans Orru ja Triin Veber Tartu Ülikoolist. Lisaks tuleb saates juttu ka Eesti põllumehest kliimamuutuste keskel. Kuidas jääda põllumajanduses jätkusuutlikuks ka muutuste kiuste, räägib Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira. Saatejuht on Mart Valner.

Äsja esilinastus Matsalu Loodusfilmide Festivalil Riho Västriku uus film Eestimaa loodusest - "Kriimsilm, karuott ja rebane. Märkmeid metsast". Mõni tund enne esilinastust toimus filmi autoriga ka Lihulas avalik Ilmaparandaja saate salvestus, milles Riho Västrik rääkis filmist, Eesti loodusest, loodusfilmitegijatest ja sellest, mis filmimaailmas aastakümnetega muutunud on. Küsib Mart Valner.

Maaülikooli teadlased asusid omapäraste meetoditega puhastama Võrumaal Navi küla lähedal asuvat Põrmujärve, mida peetakse Eesti üheks kõige kehvema veekvaliteediga järveks. Väike, kuid kohalike jaoks oluline veekogu sai teadlaste abiga omale ujuvsaare, mis järgnevate aastate jooksul peaks järvevett parandama. Lähemalt räägib seekordses Ilmaparandajas Maaülikooli Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli emeriitprofessor Ingmar Ott. Saadet juhib Rein Pärn.

Tuleva nädala keskpaigas algab Lihulas traditsiooniline Matsalu loodusfilmide festival, mis ka tänavu toob koju kätte maailma loodusfilmide paremiku. Mida täpsemalt näha saab ja mis muud melu festivali ajal toimub, sellest räägib stuudios MAFFi peakorraldaja Maris Altmann. Saadet juhib Rein Pärn.

Seekorne Ilmaparandaja saade on salvestatud Narvas, Station Narva raames ühes telgis keset datšasid Narva Veneetsias. Juttu tuleb kogukonnaenergeetika võimalustest erinevates kontekstides ning vajalikest sammudest sinna jõudmiseks. Kuidas ühiselt elektrit toota ja kes sellest kasu saab ning kuidas see aitab kaasa nii jätkusuutlikule maailmale kui julgeolekule. Külas on Kertu Laherand Eesti Rohelisest Liikumisest, Nele Ivask Tartu Regiooni Energiaagentuuris ja energiaühistu Oma elekter tegevjuht Markus Männik. Saatejuht on Mart Valner.

Miks inimesed nii sageli tuuleparkide vastu protestivad, isegi kui nende vajadust mõistetakse? Miks on ekspertide arvamusel vähem kaalu kui netiotsingul ning kas tuulikud taamal mõjutavad ka kinnisvara hinda ja väärtust? Ja muidugi, kas on nii, et kes maksab, see tellib muusika ehk kas planeerijad on arendajate käepikendus? Lisaks iilitiivikutele uurime ka muidugi, mis siis Nursipalus valesti läks. Nendele küsimustele vastavad seekord Ilmaparandajas planeerijad Anni Konsap, Teele Nigola ja Heiki Kalberg. Saatejuht on Mart Valner

Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures avati suveks kolahoov, mis on mõeldud lastele ja noortele loovaks meisterdamiseks. See on koht, kus lapsed saavad kohapeal saadaval olevast materjalist ise mänguväljakut kujundada. Hoov edendab ka ringmajandust, kus kasutakse kasutuselt kõrvaldatavat materjali ning antakse sellele uus ja lõbus elu. Saates "Ilmaparandaja" saamegi kuulda vestlust kolahoovi eestvedajatega Piret Anieri ja Leene Korpiga. Saadet juhib Rein Pärn.

"Ilmaparandaja" saates tuleb seekord juttu sellest, kui hästi Eesti ettevõtted omavahel suhtlevad, et vähendada jäätmeteket ning omavahel sümbioosis olles ära kasutada võimalikult palju toormaterjale. Kuidas saab siin riik aidata, mis on kitsaskohad ja millised edasised plaanid, räägivad Tõnu Tuppits EISist, Margit Kull TalTechist ja Mihkel Krusberg Kliimaministeeriumist. Saatejuht on Mart Valner.

Energiamajanduse arengukavas aastani 2035 nähakse ette taastuvenergia oluliselt laiemat kasutuselevõttu Eestis. Seetõttu on saates külas Kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonna juht Tauno Hilimon, kellelt saame ülevaate taastuvenergia kasutuse hetkeseisust, lähiaastate plaanidest kui ka sellest, millist rolli mängib siin biogaas. Saame teada ka seda, millised ritsikad Eestis elavad ja mis häält nad teevad. Saadet juhib Rein Pärn.