Krimiraadio

Tänase "Krimiraadio" esimeses osas menetleme möödunud nädalal kohtulahendini jõudnud traagilist lugu. Räägime ligemale kaks aastat tagasi Jõgeval toimunud juhtumist, kui 17. aastane nooruk tappis endast mõni aasta vanema kaaslase. Tapjale määrati karistuseks viis aastat ja neli kuud vangistust.

Aga mis paneb alaealise tapma, millised olid kuriteo motiivid ja kas süüdlasele määratud karistus on õiglane? Neile ja teistelegi küsimustele vastab Lõuna ringkonnaprokurör Maarja-Liisa Kõiv.

Tänase saate teises pooles uurime lähemalt, kas tunnetus, et iga jumala päev eksib metsa paar-kolm seenelist, peab ikka paika? On neid eksinuid GPS-kaartide ajastul miskipärast rohkem kui kunagi varem? Ja milline otsimistööde nö masinavärk käivitub, kui tuleb signaal, et kellegi lähedane on pikemat aega kadunud. Sellest kõigest räägib meile Ida-Harju patrullitalituse juht Pirko Pärila.

"Krimiraadio" saatejuhtideks on ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk. Eksperdina lööb kaasa Andres Anvelt.

Saade on eetris teisipäeviti kell 13

Tänase "Krimiraadio" esimeses pooles teeme kriminaalse tagasivaate lõppenud suvele. Kui hull oli lõppenud suvi? Millised juhtumid andsid politseile kõige enam tööd ja mis tegelased häirisid kõige enam me inimeste heaolu? Fookusse võtame eeskätt Tallinna ja Harjumaa piirkonna, sestap on stuudios Põhja prefektuuri juht Ats Kübarsepp.

Saate teises pooles püüame aru saada, mis asjapulk on kaasaegses kohtusüsteemis rahvakohtunik. Kas meil üldse on sellist institutsiooni vaja? Seda küsiti taas, kui hiljuti selgus, et üht Danske panga juhtumi arutamisel osalenud rahvakohtunikku süüdistatakse eksnaise kallal vägivallatsemises. Probleeme selle institutsiooniga on teisigi. Sellest kõigest räägime Harju maakohtu süüteoosakonna juhi Martin Tuulikuga.

"Krimiraadio" saatejuhtideks on ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk, eksperdiks on Andres Anvelt.

"Krimiraadio" on eetris teisipäeviti kl 13.

Kevadhooaja viimases, ühtekokku 99. "Krimiraadio" saates uurime, kas Eesti riik laseb ehk liiga kergekäeliselt raskete kuritegude eest süüdi mõistetud tegelasi enne karistusaja lõppu vabadusse? Kas me karistuspoliitika on liiga leebe? Kas jalavõru hoiab ennetähtaegselt vanglast välja lubatud kinnipeetavad järgmistest kuritegudest eemal? Kui sageli ja kui kiiresti sooritavad ennetähtaegselt vabanenud vangid järgmise raske kuriteo ning lähevad vangimajja tagasi? Neile ja paljudele teistele küsimustele vastab vanglateenistuse kriminaalhoolduse direktor Jako Salla.

Saate teises pooles analüüsime juhtumit, kus Kiviõlis oma tuttava erakordse julmusega mõrvanud mees mõisteti kohtus õigeks, sest kohtu hinnangul ei ole deliiriumis tapmine kuritegu. Kuidas selline asi sai juhtuda ja millise ohtliku pretsedendi see luua võib? Stuudios on Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Günter Koovit.

"Krimiraadio" saatejuhtideks on ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk. Eksperdina on abiks Andres Anvelt – endine tipp-politseinik, poliitik ja kirjamees, kes tänasel päeval jagab oma kogemusi eraäris.

"Krimiraadio" on eetris teisipäeviti kl 13.

Värske "Krimiraadio" teises osas tuleb juttu nii-öelda hooajatöölistest ehk Leedu autovarastest, sest möödunud nädalal tabati teolt üks hästi organiseeritud varaste brigaad. Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Rain Vosman ja Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Lauriine Tšitškan selgitavad, kuidas Leedust saabunud külalisesinejate kinninabimine toimus ning mida uut autovaraste käitumises nähti.

Saadet alustame aga ühe võika veretöö analüüsiga. 2024. aasta veebruarihommikul leiti Tallinnas Lasnamäelt pärast korteripõlengut korterist surnukeha. Ühel hetkel sai aga selgeks, et see pole õnnetus vaid hoopis tapmine ning kahjutuli pidi veretööd varjama. Kuidas keerulistes oludes kuritöö lahendati, milliseid põnevaid uurimiskäike läbiti ning kuidas kurjategija tabati, sellest räägivad meile täna isikuvastaste kuritegude talituse uurija Maarja-Liis Põder ja talituse juht Hisko Vares.

Saadet juhivad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk. "Krimiraadio" on eetris teisipäeviti kell 13.

Värske "Krimiraadio" esimeses osas võtame ette viimaste aegade kõige ühe kõige šokeerivama loo, kus 15- ja 16-aastased tüdrukud peksid Jõgeval surnuks 49-aastase mehe. Sellest kõigest aitab meil Kuku Tartu stuudiost aimu saada Lõuna Ringkonnaprokurör Raul Heido.

Saate esimeses pooles räägime ka sellest, kui palju ning millistel tingimustel võivad riigi korrakaitseasutused inimesi jälgida ja jälitada. Saates avab teemat PPA ennetuse- ja süüteomenetluse büroo juht Roger Kumm.

"Krimiraadio" teises pooles soovime õnne politsei- ja piirivalveameti isikukaitsebüroole, sest just ülehomme, 15. mail saab kõige tähtsamate isikute kaitsmiseks loodud asutuse sünnist 35 aastat. Saates tutvustavad isikukaitsebüroo tegemisi büroo juht Andris Viltsin ning ka lihast ja luust ihukaitsja otse põllult Sten Võrk.

"Krimiraadio" saatejuhtideks on ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk. Eksperdina lööb kaasa Andres Anvelt. Saade on eetris teisipäeviti kell 13.00.

Värskes "Krimiraadios" küsime Tallinna ringkonnakohtus oma lapse tapmise eest süüdi mõistetud Kairi Kuusemaa kaitsjalt Robert Sarvelt, kas ja milliste plaanidega kohtulugu jätkatakse.

Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Elari Haugas kirjeldab viimasel ajal n-ö moodi läinud eriti jultunud telefoni- ja netikelmuste skeeme, mille tõttu me inimesed kümnete tuhandete eurode kaupa kelmidele raha kaotavad.

Lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Toomas Koitmäe aga selgitab, mille poolest on oluline riigikohtu otsus, millega jäid lõplikult süüdi Sangaste lossi müügiga sahkerdanud Otepää vallajuhid.

"Krimiraadiot" juhivad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk. Eksperdina aitab Andres Anvelt.

Värskes "Krimiraadios" räägime sellest, kuidas püütakse ja tuuakse kohtu ette rahvusvaheliselt tagaotsitavaid kurjategijaid. Kuidas üldse on korraldatud rahvusvaheline koostöö ajal, kui kogu kuritegevus on suurel määral rahvusvaheline.

Selleks, pilt oleks selgem ja jutt konkreetsem, oleme stuudiosse kutsunud politsei ja piirivalveameti rahvusvahelise operatiivinfo büroo politseimajori Reijo Valgjärve.

Saate teises pooles räägime mõrvadest ja muudest rasketest isikuvastastes kuritegudest, mille sooritajaiks on psüühiliselt ebastabiilsed ja haiged inimesed, keda riik mingil põhjusel spetsiaalsetes ravi- ja eriasutustes hoida ei taha. Probleemi ulatust ja tõsidust aitavad selgitada Hisko Vares, kes on teatavasti Põhja politseiprefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht, ning Ida-Harju jaoskonna juht Inna Toater.

"Krimiraadio" saatejuhid on ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk. Eksperdina lööb kaasa endine tipp-politseinik, minister ja kirjamees Andres Anvelt.

Värskes "Krimiraadios" on fookuses laias laastus kaks suurt teemat. Midagi pole teha, me peame taas rääkima pettustest, sest kui tulevad uudised, kus mõni kulleriks kehastunud petis on järjest ja järjest inimestelt kümnete tuhandete eurode kaupa raha välja petnud. Tuleb skeeme kirjeldada ning inimesi hoiatada. Olukorda aitab lahata Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Rainet Juuse.

Saate esimeses pooles võtame ette teema, millest on viimastel nädalatael väga palju räägitud. Nimelt kõneleme meiegi seksuaalvägivallast ja seksuaalkuritegudest. Selge on, et teema on hell, vastuseta küsimusi on palju, kuid paljudest asjadest liiga lahtise tekstiga kõneleda ei saa. Proovime siis olla võimalikult delikaatsed, kuid vähemalt mõnedele küsimustele üritame vastused leida. Selles aitab meid Annika Silde sotsiaalkindlustusameti vägivallaohvrite teenuste talitusest.

Saadet juhivad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk, abiks on ekspert Andres Anvelt. Saade on eetris teisipäeviti kl 13.

Värskes "Krimiraadios" küsime keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo juhilt Ago Leisilt, kas viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud üledoosisurmade taga on otsapidi Läti päritolu kuritegelikud jõugud, kelle kaudu liigub Eestisse just see kõige rängem narkoaine. Kui see on nii, siis mida säärase teadmisega peale hakata ning kuidas tegutsetakse.

Saate teises pooles vaatame otsa väga hämarale teemale – räägime abistatud enesetapust. Paljude jaoks tundub ainuüksi selle sõnapaari mainimine kriminaalne. Miks see nii on ja kuidas olukorda lahendada, et Eestis poleks ega tuleks isehakanud “dr Surmasid” – neile küsimustele aitavad vastata WIDENI advokaadibüroo advokaadid Elise Altroff ning Kaisa-Maria Kubpart.

Ja loomulikult ei jäta me tähelepanuta fakti, et täpselt 100 aastat tagasi hakati Eestis andma politseialast spetsharidust.

"Krimiraadiot" juhtivad ajakirjanikud Raul Ranne ja Karel Reisenbuk. Eksperdina lööb kaasa Andres Anvelt.