Kuigi matemaatiliselt oleks võimalik moodustada ainuvalitsus, viitab poliitiline reaalsus pigem vajadusele laiemate kokkulepete järele. Eelkõige puudutab see kohtusüsteemi ja korruptsioonivastaste reformide elluviimist, mis nõuavad parlamendis suuremat toetust kui lihtne enamus. „Teatud oluliste seaduste vastuvõtmiseks on vaja kahte kolmandikku häälteenamust,“ rõhutas Kotli, viidates vajadusele koostööks reformimeelsete ja euroopameelsete jõududega. Korruptsioon on Bulgaaria poliitikas keskne teema, mis on mobiliseerinud valijaid ja toonud tänavatele protestijaid. Just sellele rahulolematusele on Radev oma kampaania üles ehitanud.

Euroopa Liidus jälgitakse arenguid tähelepanelikult, sest Bulgaria on hiljuti liitunud euroalaga ning riigi poliitiline kurss mõjutab laiemat Euroopa tasakaalu. Radevi kriitikat Euroopa Liidu suunal tuleb aga käsitleda eelkõige pragmaatilise poliitilise positsioneerimisena. „Tema valimiste võidujärgsed esimesed kommentaarid olid tugev Bulgaaria, tugevas Euroopas,“ tõi Kotli esile. Samas jääb õhku küsimus, milline saab olema uue valitsuse tegelik suund Venemaa ja Ukraina sõja kontekstis, eriti arvestades Bulgaaria ajaloolisi ja majanduslikke eripärasid.