Euroopa roll sellistes kriisides on Vseviovi hinnangul eriline. Kui maailmas kasvab ebakindlus, siis väärtustatakse järjest enam usaldusväärsust ja kokkulepetest kinnipidamist. Siin näeb ta ka Euroopa Liidul võimalust, mida sümboliseerib näiteks Kaja Kallas visiit piirkonda. Euroopa tugevus ei pruugi olla kiirus, vaid stabiilsus. „Kui vaatame, millest on täna maailmas puudus, siis kõrvuti naftaga läheb kõrgemasse hinda ka kindlus, et kokkuleppeid peetakse.“ Samas rõhutab ta, et piirkonna tulevik sõltub paljudest osapooltest ning oht eskalatsiooniks püsib, eriti olukorras, kus konfliktidesse lisandub uusi relvastatud tegijaid.

Kolmandaks tõi Vseviov esile muutuse transatlantilistes suhetes ja Euroopa julgeolekupoliitikas. NATO roll ei kao, kuid Euroopa peab võtma suurema vastutuse. „See aeg, mil Ameerika Ühendriigid tegid Euroopa eest Euroopa julgeoleku ära, on möödas.“ See tähendab nii suuremaid kaitsekulutusi kui ka aktiivsemat rolli Ukraina toetamisel ja tuleviku julgeolekugarantiide kujundamisel. Samal ajal hoiatab ta ka ühiskondliku ärevuse eest: „Hirm ei ole mõistlik teejuht.“ Eesti peab tema sõnul jääma rahulikuks, tegutsema süsteemselt ja vältima halvatust.