Rääkides Euroopa julgeolekust ja kaitsekulutustest, tunnistas Sillaste-Elling, et Eesti ohutaju on idanaabri tõttu teistsugune kui näiteks Portugalis või Saksamaal. Siiski on Euroopa Liit tema sõnul viimastel aastatel ühtsem kui kunagi varem, olles kindlalt Ukraina poolel. Kaitsekulude tõstmise vajadust mõistetakse kõigis liikmesriikides, kuigi tempo võib riigiti erineda. „Eesti on juba ületanud kaitsesse suunatud kahe protsendi piiri SKT-st, kuid kõik peavad selleni jõudma. Meie oleme piiririik, me saame sellest aru, aga meil on vaja, et meie lõunariigid ka sellest saaksid aru. Kaitsekuludest on saadud aru varem pigem NATOs kui Euroopa Liidus, aga sellest saadakse ka Euroopa Liidus nüüd aru. Kõik riigid peavad selle otsuse aga tegema ise.“ märkis ta. Puudutades Ameerika Ühendriikide kaubanduspoliitika ebakindlust ja bürokraatia vähendamise teemat, rõhutas Sillaste-Elling, et Euroopa Liit tegutseb targalt ja süsteemselt, püüdes keerulistes oludes vältida emotsionaalseid otsuseid. „Mitte ainult bürokraatia vähendamine, vaid eeskätt lihtsustamine on uus suund,“ rõhutas ta, lisades, et väikeriikidele, nagu Eesti, on see eriti oluline. Seejuures on ka oluline, et meie saadikud kohapeal ajavad justnimelt kaitsepoliitikas ka ühte ja sama asja – ning seda nad suursaadiku sõnutsi ka teevad.