Pille Hammerbeck rõhutas KUKU raadio intervjuus, et probleem ei ole üksnes hindades, vaid eelkõige standardites. „Euroopa Liidus on kehtestatud väga kõrged keskkonna- ja loomade heaolu nõuded, samas Mercosuri piirkonnas on need märksa madalamad. Kui selline toodang meie turule jõuab, ei ole meie konkurentsivõime lihtsalt samal tasemel,“ ütles ta. Hammerbecki sõnul kasutatakse põllumajandust läbirääkimistes justkui vahetusrahana, kuid vastu ei saa sektor kuigi palju. Suurim löök tabaks tema hinnangul loomakasvatust, kus tootmiskulude erinevus on eriti selge.

Kuigi lepingu pooldajad viitavad Mercosuri majandusruumi suurusele – ligi 300 miljonit elanikku ja maailma viies majandus – rõhutavad põllumehed, et toidutootmine ei ole lihtsalt üks majandusharu teiste seas. „Põllumajandus võib olla SKT-s väike osa, aga ta on ülioluline. Süüa tahame me kõik ja kogu toidujulgeolekut ei saa panna impordi peale,“ märkis Hammerbeck. Tema hinnangul võib hinnasurve viia selleni, et väiketootjad loobuvad tegevusest, mis omakorda seab ohtu Euroopa ja ka Eesti toidujulgeoleku. Leppe edasine saatus selgub tõenäoliselt alles uue aasta alguses, mil Euroopa Liidus jätkuvad vaidlused selle üle, millistel tingimustel kokkulepe üldse vastuvõetav oleks.

Kuula pikemalt juba KUKU raadiost.