Elias-Hindoalla rõhutab KUKU Pärastlõuna saates, et sanktsioonid sünnivad laiapõhjalises rahvusvahelises koostöös ja põhinevad detailsel analüüsil. Eesmärk on keskenduda kaupadele ja isikutele, millel on otsene mõju Venemaa sõjapidamisele. „Me tahame kärpida Venemaa tulusid ning muuta neile kaupade kättesaadavuse raskemaks.” kirjeldab ta kolme põhitelge, millele sanktsioonid toetuvad. Viimased paketid on fookuses hoidnud energia- ja finantssektorit ning nn varilaevastikku, mis aitab Venemaal sanktsioonidest mööda hiilida.

Eesti roll sanktsiooniprotsessis on sisuliselt suurem, kui avalikkus sageli teab. Tänavu on Euroopa Liidus juba vastu võetud neli sanktsioonipaketti, mille ettevalmistamisse on Eesti aktiivselt panustanud – sealhulgas nafta meretranspordi hinnalagi ja LNG piirangud. Kuigi kõik otsused eeldavad 27 liikmesriigi konsensust, näeb Eesti, et surve energiakandjatele, alternatiivsetele maksevahenditele ja sõjatööstuse võtmeisikutele peab edaspidi ainult tugevnema. Töös on juba ka 20. sanktsioonipakett, mille fookus jääb energiasektorile, finantsvoogudele ja digitaalsetele maksevahenditele.