„See sõda puudutab ka meid – nii Euroopa Liitu, tema liikmesriike kui ka Euroopa Liidu teenistusi väga otseselt,“ ütles Maasikas.

Tema sõnul on üks suur mure see, et Lähis-Ida konflikt võib mõjutada Ukraina sõja jaoks vajalike relvasüsteemide ja õhutõrje kättesaadavust. Samal ajal otsitakse võimalusi koostööks lahe riikidega, kus Ukraina tehnoloogial – näiteks droonitõrje valdkonnas – võiks olla oluline roll. Lisaks on tähelepanu all energiatarned ja Hormuzi väina julgeolek, sest sõja kestus ja ulatus võivad oluliselt mõjutada energiaturge Euroopas.

„Me ei ole näinud, et diplomaatiline protsess Ukrainas oleks väga edukas – eelkõige seetõttu, et meie hinnangul Vladimir Putin ei soovi seda sõda lõpetada,“ märkis Maasikas.

Maasikas rääkis ka Euroopa Liidu laienemisest ja idapartnerlusest. Tema sõnul pöörab EL suurt tähelepanu Moldovale ja Armeeniale, kus Venemaa püüab mõjutada valimisprotsesse ja poliitilist suunda. Samal ajal edeneb laienemine Lääne-Balkanil – eriti Montenegros ja Albaanias, mis võivad liituda Euroopa Liiduga juba lähiaastatel. ELi välisteenistuse võimekust aitab tema sõnul tugevdada 145 delegatsiooni üle maailma, mis koguvad infot ja koordineerivad liikmesriikide tegevust rahvusvahelises poliitikas.

Kuula edasi Timo Tarve intervjuust Sihiku saatele.