kolmapäev17. juuli 2024

Erkki Koort: jutt sellest, et demokraatlikes riikides julgeolekuasutuste üle ei diskuteerita, on vale

29. august 2022
Autor
Timo Tarve
Toimetaja

Läinud nädala esmaspäeval Meelis Oidsalu avatud terav ja verbaalne pingpong Eesti välisluure kvaliteedi ja eeskätt asutuse juhi Mikk Marrani ootamatu lahkumise võimalike tagamaade kohta pole siiani vaibunud. Kuku raadio saatele «Sihik» andis intervjuu julgeolekuekspert Erkki Koort, kes nimetas nõnda avatud debatti meie julgeolekuasutuste üle pretsedendituks, aga siiski vajalikuks.

«Julgeolek on selline valdkond, kus väga paljud asjad jäävad ühiskonna eest varjatuks. Selge, et konflikte tekib igas valdkonnas. Julgeolekus lahendatakse need reeglina varjatult ära. Aga olukord, kus diskussioon väljub poolte vahelt, kus sõna võtavad peatoimetajad ja poliitikudki, on iseenesest mõistlik ja vajalik,» leidis sisekaitseakadeemia sisejulgeolekuinstituudi juht Koort. «Aeg-ajalt räägitakse ikka sellest ühiskonna tsiviilkontrollist julgeoleku üle. Arvan, et see nüüd ongi täitsa loogiline osa tsiviilkontrollist,» täpsustas ta.

Koort hindas siiski siiani väljaöeldud ja kirjutatud seisukohti liigse emotsionaalse ballastiga koormatuks. «Ma arvan, et nii Oidsalul oli mitmetes punktides õigus ja olen veendunud, kui ka Mikk Marranil on õigus. Julgeolekus, nagu igas teises valdkonnas, on mõlema poole eesmärk teha kõik selleks, et Eesti julgeolek oleks tugevam. Lihtsalt arusaamine sellest, mida vaja selleks teha, on erinev,» selgitas Koort. «Tarbetut emotsiooni on selles konfliktis olnud lihtsalt palju. Seda nii Meelis Oidsalu isiklikust okkast ja seda oli selgelt tunda ka Urmo Soonvaldi kirjatükist,» osutas ta.

Asi, millega Koort aga kindlasti ei nõustunud, oli kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi arvamus, nagu demokraatlikes riikides julgeoleku üle diskuteerida. «See on ääretult vale ja ohtlik tendents. Ainult demokraatlikes riikides saabki diskuteerida julgeoleku, asutuste rolli ja tegevuste ning tsiviilkontrolli üle nendele asutustel,» põrutas Koort.

«Ebademokraatlikes riikides, nagu Venemaa ja Valgevene, ei ole see võimalik, aga Eestis on. Minu arust on väga kummaline, et kaitseministeeriumi kantsler on välja käinud sarnase mõtte. See on vale ja väga ohtlik tee,» hoiatas kunagi ka siseministeeriumi asekantslerina töötanud Koort.

Saatejuht Timo Tarve küsis ka selle kohta, kas avalik diskussioon on kahjustanud julgeolekut ennast ning sai eitava vastuse. «See küsimuste hulk, mis on täna avalikust ruumist läbi käinud, ei kahjusta mitte kuidagi Eesti julgeolekut, pigem kahjustavad sellised avaldused nagu siin, ja isiklikud rünnakud, nagu näiteks ka endine president Toomas Hendrik Ilves Twitteris kirjutas, et umbes, et «kes see Meelis Oidsalu siis üldse on ja millised on tema teened Eesti Vabariigi ees».

«No ma ei tea, siis tuleb Toomas Hendrik Ilvese käest küsida, et esiteks, milleks selline isiklik rünnak ja teiseks, miks ta siis andis Meelis Oidsalule ordeni riigikaitse arendamise eest?»

Samasse kakofooniasse liigitas Koort ka EKRE esimehe Martin Helme arvamusavalduse sellest, kuidas «süvariik märatseb». «Helme tõi esile selle, et Oidsalul on õigus ja nii see süvariigi asi käibki. Samas tõi ta teises lauses välja, et mina andsin korralduse, et (rahapesu andmebüroo juhi) konkursi võidaks see inimene, ja see inimene võitiski! Ehk et noh, mis see süvariik siis on? Kas Martin Helme ise, kui andis korralduse konkursi võitjaks?» viskas Koort küsimuse õhku.

Suurimaks fopaaks luges kogenud julgeolekuametnik välisluureameti avalike suhete juhi Artur Jugaste lekkinud kirja, milles viimane kutsus valdkonnainimesi sotsiaalmeedias Mikk Marranile toetust avaldama. «See on nüüd koht, kus ma ootaks küll, et julgeolekuasutuste järelevalve komisjon võtaks mingi seisukoha. Kui julgeolekuasutuse töötajad hakkavad tegelema ühiskonna mõjutusega, siis see ei ole okei, see on täitsa selge.»

Koort hindas ebaprofessionaalseks ainuüksi kirja saatmise fakti, aga ka tõika, et too kiri välja lekkis. «Luure üks oluline osa on ju see, et vahele ei tohi jääda. Nii et väga-väga kummaline suhtumine. Ehkki olen aru saanud, et tänane luurejuht kinnitas, et see kiri ei tulnud tema initsiatiivil,» rääkis ta saates.

Kokkuvõtteks arvas Koort, et tänane puhastustuli teeb Eesti julgeolekuvaldkonnale head. «Kui me oskame teha sellest protsessist õiged järeldused, tulevad nii meie julgeolek kui ka luure sellest välja tugevamana.»

Kogu intervjuud saab kuulata siit:

Show image
Sihik
29. august 2022
Author
Timo Tarve
Toimetaja