Senise süsteemi probleem on olnud killustatus ja läbipaistmatus: programmid on jagunenud sadadesse alamkategooriatesse, mille mõju on raske hinnata ka kogenud audiitoritel. Uus eelarve ettepanek koondab toetusi suuremateks plokkideks, et raha liikumine ja mõju oleks jälgitavam. Samas on selle lihtsustamise vastu mitmed liikmesriigid, eriti põllumajandustoetuste ümberkorraldamise tõttu.

“Iga euro Euroopa Liidu eelarves peab viima meid lähemale eesmärgile. Raha ei ole lihtsalt kasutamiseks,” rõhutas Pentus-Rosimannus.

Kontrollikoda toetab ka ideed luua uude eelarvesse eraldi kriisifond ning reserveerib vahendeid Ukraina abistamiseks. See on vastus varasematele kriisidele, milleks eelarve paindumatus takistas kiiret reageerimist. Lisaks hoiatatakse Euroopa Liidu kasvava laenukoormuse eest, mis nõuab poliitilist otsust, kuidas laenu tagasi makstakse – olgu selleks uued tulumehhanismid või suuremad sissemaksed, mille üle veel tõsised vaidlused seisavad ees.