Euroopa Kontrollikoja töö näitab, et julgeolek ei piirdu ainult kaitsekuludega, vaid hõlmab ka taristut, energiat ja tooraineid. Näiteks on sõjalise liikuvuse rahastus – teed, sillad ja raudteed – kasvamas uues eelarves märkimisväärselt. Samal ajal on Euroopa Liit kriitiliste toorainete, eriti haruldaste muldmetallide osas endiselt tugevalt sõltuv Hiinast.

Lahendused on olemas, kuid nõuavad poliitilist tahet ja praktilisi samme. Ühelt poolt tuleb mitmekesistada partnereid, teisalt arendada Euroopas endas ümbertöötlemisvõimekust. Praegu saadetakse väärtuslikud materjalid sageli tagasi Aasiasse, selle asemel et neid kohapeal ringlusse võtta.

Euroopa eelarve: raha on, aga kasutus venib

Euroopa Liidu järgmine pikaajaline eelarve toob kaasa muutused nii prioriteetides kui ka rahastamise loogikas. Kuigi kogumaht suureneb, on olulisem sisemine ümberkorraldus – rohkem raha julgeolekule, kaitsele ja konkurentsivõimele ning suurem paindlikkus kriisideks. „Kui tulevad kriisid, siis oleks võimalik seda teha eelarvesiseselt kiiresti ja paindlikult.“

Samas on suur probleem rahade kasutamises. Praegusest seitsmeaastasest eelarvest on Euroopa Liidus keskmiselt kasutatud vaid umbes veerand. Eesti on küll eespool, kuid ka siin on arenguruumi. Põhjused peituvad keerulistes reeglites ja aeglases taotlusprotsessis. „Need samad reeglid on olnud aeglased, kohmakad ja seetõttu on ka taotlemine kohmakas.“

Tema hinnangul vajab süsteem selgemat vastutust ja igapäevast juhtimist – keegi peab pidevalt jälgima, kus raha seisab ja miks. Lõppeesmärk ei ole raha kulutamine iseenesest, vaid mõju. „Eesmärk on ikkagi, et päris elu paremaks läheb.“

Kuula pikemat intervjuud Keit Pentus-Rosimannusega juba siit: