Eesti jaoks olulised investeeringud, nagu Rail Balticu arendamine jätkuvad Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu, mille mahtu soovitakse märkimisväärselt suurendada. Sõjalise liikuvuse komponendi eelarvet tõstetakse kümnekordselt ning energiaühenduste rahastust viiekordselt. Komisjon rõhutab: eesmärk on Euroopa majanduslik ja strateegiline iseseisvus.

Kuid kõik liikmesriigid ei jaga entusiastlikult uut rahastusloogikat. Brüsselis protestinud põllumehed on mures, et uus eelarvestruktuur toob kaasa kärped otsetoetustes. Ave Schank-Lukas kinnitab, et otsetoetusteks on siiski eraldatud 300 miljardit eurot ning need on kindlalt tagatud. Samas muudetakse senine keeruline fondide süsteem paindlikumaks ja lihtsamaks, ühendades põllumajandus- ja regionaalarengufondid üheks riiklikuks kavaks. „Hetkel on keeruline reageerida kriisidele, sest 90% rahast on eelnevalt ära planeeritud. Uue süsteemiga muutume paindlikumaks,“ lisab ta.