Kuigi kolm liikmesriiki ei osale laenu võtmises, on nende roll oluline, sest Euroopa Liidu eelarve tagatis vajab kõigi riikide heakskiitu. Brüsseli eesmärk on siiski raha kiiresti liikuma saada, sest Ukraina eelarvevajadus muutub kriitiliseks juba lähikuudel. „Ukraina igal juhul selle raha saab ja töötame selle nimel, et esimene makse saaks tehtud juba aprillis.“ sõnas Schank-Lukas. Samal ajal panustavad Ukrainasse ka G7 riigid ja IMF, mis aitab vähendada survet Euroopa Liidu eelarvele.

Ukraina kõrval on Euroopa Liidu teine suur väljakutse konkurentsivõime parandamine. Schank-Lukase sõnul on Brüsseli töö aluseks kujunenud nn Draghi raport, mis keskendub innovatsioonilõhe vähendamisele, majanduse moderniseerimisele ning julgeoleku tugevdamisele. Euroopa Komisjon on juba esitanud ettepanekuid tööstuse arendamise kiirendamiseks ning energiahindade vähendamiseks, sest Euroopa ettevõtted maksavad energia eest endiselt kaks-kolm korda rohkem kui USA või Hiina konkurendid. Lisaks liigub Euroopa Liit edasi ka tehisintellekti regulatsioonidega ning valmistub järgmise pikaajalise eelarveperioodi (2028–2035) aruteludeks, kus kaitsekulud võivad kasvada märkimisväärselt.

Kuula Timo Tarve ja AInar Ruussaare intervjuust juba pikemalt.