Raadio Kuku
Euroopa Liidu laienemisest ja Ungarist
19. veebruar 2026
/https://f303.pmo.ee/media/2026/02/16444947t1h6370.jpg)
Euroopa Liidu laienemine on viimastel aastatel jäänud Ukraina sõja ja julgeolekukriiside varju, kuid teema pole kadunud. Tallinnas toimunud laienemiskonverents andis märku, et protsess on saanud uue poliitilise hoo. Välisministeeriumi Euroopa osakonna peadirektor Siiri Königsberg tõdes KUKU raadios, et uus hingamine sai alguse 2022. aastal, kui Ukraina ja Moldova esitasid liitumisavaldused. „Tundus, et see protsess hakkab nüüd nagu uuesti käima,“ märkis ta, viidates ka Balkani riikide ootustele. Samas on hoog raugenud – eeskätt Ungari vastuseisu tõttu Ukraina liitumiskõneluste avamisele.
Laienemise arutelus on esiplaanile tõusnud julgeolek. Kui varem rõhutati väärtusi ja majanduslikku kasu, siis nüüd räägitakse üha enam „hallide tsoonide“ kadumisest Euroopa Liidu ümbert. „Need nii-öelda hallid tsoonid Euroopa Liidu ümber vähendavad meie julgeolekut,“ sõnas Königsberg
Euroopa seisab valiku ees, kas ja kuidas mõelda „kastist välja“. Arutluse all on uued metodoloogiad, mis võimaldaksid kandidaatriike kiiremini integreerida, kuid samal ajal säilitada mehhanismid, et vajadusel protsess tagasi pöörata. Gruusia näide – kus Euroopa-suunaline kurss on poliitiliste valikute tõttu pidurdunud – on hoiatav. Euroopa ei saa endale lubada, et laienemine looks uusi sisemisi lõhesid või tooks liitu riike, kes ei jaga ühist välis- ja julgeolekupoliitilist joont.
Laienemisprotsessi üks keskseid takistusi on olnud Viktor Orbán ja Ungari valitsuse vastuseis Ukraina liitumiskõneluste edasiliikumisele. Kuigi enamik liikmesriike peab protsessi seiskumist kahjulikuks nii Euroopa Liidule kui kandidaatriikidele, on ühe riigi veto suutnud tempot pidurdada. Lisaks on arutelu keerulisemaks teinud Ameerika Ühendriikide poliitilised sõnumid, kus Ukraina liitumisele on seatud poliitilisi tähtaegu – midagi, mida Euroopa Liit ise ei saa aktsepteerida.
Aprillis toimuvad Ungaris parlamendivalimised annavad lootust võimaliku poliitilise muutuse osas. Königsberg rõhutas siiski ettevaatlikkust: „Alati on mõtet loota, aga liiga kindel ei saa selles olla“
Praeguse opositsiooni retoorika on Euroopa-meelsem ja NATO-sõbralikum, ent Ungari valimissüsteem soosib võimulolevat parteid. Seega võib ka pärast valimisi jätkuda senine joon või tekkida poliitiline ebastabiilsus.
Ungari küsimus ei ole vaid kahepoolne probleem Ukraina ja Budapesti vahel, vaid laiem test Euroopa Liidu otsustusmehhanismidele. Kui üks liikmesriik saab geopoliitiliselt kriitilise protsessi pikaks ajaks peatada, kerkib küsimus institutsioonide vastupidavusest. Samas nähakse ka võimalust: kui valimised toovad muutuse, võib laienemine saada uue hoo just Kesk-Euroopa kaudu.
:format(webp)/https://f303.pmo.ee/ANnqQP140LrUyAsao7upIaCmNT3birxdzaDFhMwn.png)
Sihik
/https://f303.pmo.ee/media/2021/09/euranetplus-logo.png)
19. veebruar 2026