Raadio Kuku
Euroopa Liit ja välispoliitika: vabakaubandus, Gröönimaa ja uued pinged liitlastega
16. jaanuar 2026
/https://f303.pmo.ee/media/2026/01/17159660t1h971e.jpg)
Euroopa Liidu välispoliitika seisab 2026. aasta alguses korraga mitme surve all – reeglitepõhine maailmakord mureneb, vabakaubandus muutub politiseerituks ning senised liitlassuhted on pingestunud. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas rõhutab, et Euroopa peab jääma kindlaks oma väärtustele ka siis, kui globaalne keskkond muutub ebastabiilseks. „Reeglitepõhine vabakaubandus on toonud Euroopale aastakümneid kasu, aga mitmed selle alustalad on kadunud,“ tõdes ta KUKU raadio saates Euroopa täna.
Vaatamata vastuseisule mitmes liikmesriigis on Euroopa Liit liikumas edasi Mercosuri vabakaubanduslepinguga, mis looks maailma ühe suurima vabakaubanduspiirkonna. „See lepe loob 700 miljoni tarbijaga turu ja kaotab tariifid üle 90 protsendile kaupadele,“ ütles Schank-Lukas, lisades, et Euroopa eksport Lõuna-Ameerikasse on juba praegu suurem kui sealt tulev import. Samas püüab komisjon maandada põllumajandustootjate hirme impordikvootide, rangemate kontrollide ja eraldi turvavõrguga Euroopa Liidu eelarves.
Välispoliitilises plaanis on teravalt esile kerkinud ka Gröönimaa küsimus. Euroopa Liit toetab üheselt Taanit ja Gröönimaa autonoomiat, kuid samal ajal suurendab oma kohalolekut Arktikas. „Kõik otsused Gröönimaa tuleviku üle saavad sündida ainult Gröönimaa ja Taani enda otsusel,“ rõhutas Schank-Lukas. Euroopa Liit panustab piirkonnas kalandusse, kriitilistesse toorainetesse ja teaduskoostöösse ning on avanud Gröönimaal ka oma esinduse, et kinnitada pikaajalist huvi, mitte reaktsiooni hetkepoliitikale.
:format(webp)/https://f303.pmo.ee/ojTK9rHZBPYQOrJWvUXLwO3sbutnRNrcgOi5Na6U.png)
Euroopa täna
/https://f303.pmo.ee/media/2021/09/euranetplus-logo.png)
16. jaanuar 2026