Lähis-Ida konfliktid sunnivad siiski Euroopat oma julgeolekut ja kaitsetööstust uue pilguga vaatama. Brüsselis arutatakse, kuidas kiirendada Euroopa kaitsevõime tugevdamist ning suurendada tootmisvõimekust, et toetada nii enda julgeolekut kui ka Ukrainat. „On selge, et me peame oma tööd kiirendama. Plaanid Euroopa kaitsevõime tõstmiseks on olemas, kuid nüüd tuleb neid kiiremini ellu viia.”

Samal ajal tähendab see ka suuremat rõhku Euroopa enda tööstusele, sest geopoliitiline olukord näitab üha selgemalt, et kriisiolukorras ei pruugi Euroopa alati teiste tootmisvõimele loota.

Teine oluline teema on Ukraina rahastamine ja Euroopa Liidu järgmine pikaajaline eelarve. Kuigi Euroopa Liit on põhimõtteliselt otsustanud Ukrainale ulatusliku laenupaketi anda, takistab selle rakendumist Ungari veto. Samal ajal käivad läbirääkimised ka uue, 2028–2035 eelarve üle, kus Eesti soovib, et suuremat tähelepanu pöörataks idapiiri riikidele ja ühenduste arendamisele. „Sõja tõttu Ukrainas ja meie agressiivse idanaabri lähedusest tingituna on meie piirkond kannatanud ning leiame, et see peaks kajastuma ka Euroopa Liidu järgmises eelarves.”

Kuula Timo Tarve tehtud intervjuud pikemalt juba saatest.