Juhandi sõnul ei tuleks rohepööret näha Euroopa tööstuse ja innovatsiooni pidurina, vaid majandusliku julgeoleku osana. Tema hinnangul näitab energiahindade kõikumine ja sõltuvus Euroopa välistest fossiilkütustest, kui kallis ja riskantne on senine mudel. „Meie sõltuvus Euroopa välistest fossiilsetest energiaallikatest on nii suur,“ märkis ta, lisades, et varustuskindluse risk mõjutab otseselt ka tööstuse konkurentsivõimet. Juhandi sõnul on puhta tööstuse sektor Euroopas kasvav valdkond ka ekspordi mõttes ning Euroopa peaks kasutama ära oma võimalust toota rohkem energiat ise. See seob rohepöörde, energiajulgeoleku ja tööstuspoliitika üheks tervikuks: küsimus ei ole üksnes kliimaeesmärkides, vaid selles, kas Euroopa suudab pakkuda ettevõtetele stabiilsemat ja odavamat sisendit.

Rail Balticu kohta ütles Juhandi, et piiriülesed ühendused on Euroopa Liidu jaoks strateegiliselt olulised nii transpordis kui ka energeetikas. Tema sõnul näitab seda ka järgmise ELi eelarve ettepanek, kus suurtele piiriülestele transpordiprojektidele suunatav raha peaks kasvama kaks korda ning energiaühenduste ja taastuvenergia projektide puhul veelgi enam. Rail Baltic on tema sõnul üks küpsemas faasis olevaid Euroopa taristuprojekte, mille ehitus reaalselt käib, ning kolme Balti riigi ja komisjoni vahel on tehtud otsused, et esimene faas peab valmima aastaks 2030. Lennureisijate õigustest rääkides rõhutas Juhandi, et Euroopa süsteem on maailma võrdluses tugev, kuid reeglid vajavad ajakohastamist, sest neid ei ole paarkümmend aastat põhjalikult uuendatud. Vaidluse keskmes on eeskätt see, millisest hilinemisest alates ja kui suures mahus peaks reisijal tekkima õigus hüvitisele.