Rute viitas ka Draghi raportile, mille järgi jääb Euroopas igal aastal investeeringuid puudu üle 800 miljardi euro. Selle leevendamiseks valmistab Euroopa Komisjon ette uut Euroopa konkurentsivõime fondi, mis peaks alates 2028. aastast aitama innovatiivsetel ideedel jõuda päriselt tootmisse ja turule. „Me suudame sageli toetada head ideed, aga me ei suuda kaasa aidata sellele, et see toode turule ka jõuaks.“ märkis ta. Fondi kaudu tahetakse tugevdada nii kaitsetööstust, puhtaid tehnoloogiaid kui ka strateegilisi tööstusprojekte.

Samas kasvab arutelu nn „eelista Euroopat“ põhimõtte üle. Küsimus pole ainult tööstuspoliitikas, vaid ka tarbijakaitses ja strateegilises autonoomias. „Tarbija ei peaks nuputama, kas mingi kreem teeb näo täpiliseks või mitte – see peaks olema juba enne letti jõudmist kontrollitud.“ ütles Rute, viidates Hiinast saabuvatele toodetele, mis ei vasta ELi nõuetele. Euroopa Liidu riigijuhid arutavad lähinädalatel, kas ja kuidas anda Euroopa ettevõtetele siseturul suurem eelis, säilitades samas ausa konkurentsi.

Kriitilised toormed ja Eesti roll

Kriitiliste toormete teema on saanud uue hoo nii Washingtonis kui Brüsselis. Kui USA püüab tugevdada oma ligipääsu strateegilistele maavaradele, siis Euroopa otsib ühtset positsiooni, et mitte jääda suurriikide surve alla. Rute hinnangul on viimased kuud näidanud, et ühiselt tegutsedes on Euroopa tugevam partner. „Kui Euroopa hoiab kokku, siis me oleme tugevamad ja meid aktsepteeritakse tugevama partnerina.“ ütles ta.

Eestil on selles pildis oma koht. Rute tõi näiteks Narva ja Sillamäe piirkonna projektid ning lootuse, et ka Ragn-Sellsi tuhamägede väärindamise plaan võiks saada Euroopa strateegilise projekti staatuse. Samuti viitas ta UpCatalysti arengule – demotehas on rajatud, kuid järgmine samm vajab suuremahulist rahastust. „Nüüd oleks vaja minna suuremahuliseks ja selle rahastuse saamine on täna keeruline.“ tõdes ta, lisades, et tulevane konkurentsivõime fond peaks just selliseid laiendamisprojekte toetama

Euroopa raha ei tähenda aga alati toetust tagasimaksmata kujul. Lisaks grantidele tulevad mängu soodsad laenud, garantiid ja omakapitaliinvesteeringud läbi Euroopa Investeerimisfondi. Rute rõhutas, et finantsinstrumendid võivad võimendada iga Euroopa euro kümnekordseks või enamgi, tuues majandusse oluliselt suurema mõju kui klassikaline toetusmeede.

Uus eelarve ja võimalik laienemine

Euroopa Liidu järgmine mitmeaastane eelarveperiood kujundab liidu prioriteedid vähemalt seitsmeks aastaks. Komisjoni ettepanekus on juba näha muutusi: põllumajanduse osakaal väheneb, regionaal- ja maaelurahastus koondatakse paindlikumasse raamistikku ning suurem rõhk läheb konkurentsivõimele ja strateegilistele investeeringutele. Lisaks soovitakse siduda välisabi senisest enam Euroopa majandushuvidega, näiteks kriitiliste toormete kättesaadavusega.

Samal ajal ei pea laienemine ootama järgmise eelarve lõppu. Rute sõnul ei ole pooleliolev eelarve takistus uute liikmete vastuvõtmisel. „See ei ole takistus – pigem on see poliitilise tahte küsimus.“ ütles ta, viidates nii Ukrainale kui ka Lääne-Balkani riikidele

Euroopa seisab seega mitme risttee ees: kas tugevdada siseturgu ja kaitsta oma ettevõtteid, kuidas kiirendada investeeringuid ning millise poliitilise julgusega minna laienemise teed. Nagu Rute rõhutas, on Euroopa tugevus just ühtsuses – küsimus on, kas see ühtsus suudetakse ka otsusteks vormida.