Särekanno sõnul kasutatakse rännet jätkuvalt geopoliitilise relvana. „Aed kui selline on viivitusvahend – oluline on see, et aed ise ei hoia midagi ära, sul on vaja ka reageerimisvõimekust,” märkis ta, viidates Valgevene jätkuvale survele Poola, Läti ja Leedu piiril. Sama kehtib ka Vahemere keskosa kohta, kus Liibüa riikliku partneri puudumine ja organiseeritud kuritegevus hoiavad ebaseadusliku rände kanaleid avatuna. Frontex jälgib seal toimuvat õhust ja merelt, kuid nagu Särekanno rõhutas: „Meie roll ei ole droonide allatulistamine – meie töö on seire ja reageerimisvõime koordineerimine.”

Eestil on Frontexi töös järjest olulisem koht. Hiljuti avati Narva-Jõesuus agentuuri piirkondlik juhtimiskeskus, mis hakkab koordineerima kogu idapiiri – alates Norrast kuni Ukrainani. „Kindlasti oleme rohkem kohal,” sõnas Särekanno. Tema sõnul kaalutakse ka Frontexi kiirreageerimisüksuse paiknemist Eestis, et tõsta valmisolekut hübriidsete rändesurvete või kriiside korral. Euroopa Komisjon on samal ajal andnud märku soovist agentuuri võimekust märkimisväärselt suurendada. „President von der Leyen on öelnud, et nad soovivad Frontexi võimekusi kolmekordistada,” lisas Särekanno, rõhutades, et välispiiri kaitse tugevdamine on üha enam ka julgeolekupoliitiline küsimus.