Tänavuse COP-i keskne teema on riikide uued 2035. aasta kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid. Euroopa Liit suutis napi kompromissina kokku leppida 66–72 % vähendamises, mis peab sobituma teekonnaga kliimaneutraalsuse suunas 2050. aastal. Saarsalu-Layach tunnistab, et globaalne soojenemine on liikumas 2,7 kraadikursil ning muutused on liiga aeglased. „Tehakse liiga vähe ja liiga aeglaselt – kui me ei kiirenda, on 1,5 kraadi eesmärk käest libisemas. Euroopa Liidu roll on survestada suuremaid majandusi, et nende eesmärgid oleks ambitsioonikamad.“ märkis ta.

Eraldi tähelepanu sai Hiina ja USA roll. Hiina esitas esimest korda oma riiklikud kliimaeesmärgid – tagasihoidlikud, kuid märgilised. „Hiina puhul peab nägema ka positiivset – neil on kombeks teha rohkem, kui paberile pannakse,“ sõnas Saarsalu-Layach. Samas mõjutab USA kliimapoliitika järsk pöördumine Euroopa positsiooni oluliselt. Pariisi leppest taandumine ja kliimamuutuste eitamine riigi tasandil teevad koostöö keeruliseks, kuigi mitmed osariigid – eesotsas Californiaga – jätkavad rohepoliitika elluviimist. Euroopa jaoks tähendab see killustunud partnerit, kuid mitte loobumist: kliimamuutusest on saanud küsimus, mille lahendamist ei saa edasi lükata.