Raport osutab ka sellele, et kriitilisi maavarasid kasutatakse üha enam geopoliitilise surve ja kaubandussõdade tööriistana. Euroopa Liit on viimastel aastatel sõlminud 15 riigiga strateegilisi partnerluslepinguid, kuid nende tegelik mõju on seni tagasihoidlik. „Me ei leidnud kinnitust, et need lepped oleks reaalselt lisanud Euroopa turule kas või ühe tonni kriitilisi maavarasid.“ nendib Pentus-Rosimannus. Euroopa Kontrollikoda soovitab seetõttu keskenduda edaspidi pragmaatilistele sammudele, mis tagaksid reaalse toormevoolu Euroopa tööstusele, mitte ainult poliitilistele kokkulepetele paberil.

Üheks alakasutatud võimaluseks peab Euroopa Kontrollikoda ringlussevõttu ja ümbertöötlemist. Päikesepaneelid, akud ja elektroonikaseadmed sisaldavad suures koguses väärtuslikke materjale, mis praegu sageli Euroopa Liidust välja liiguvad. „Kasutusest välja langenud päikesepaneelid saadetakse praegu Hiinasse tagasi, selle asemel et neid Euroopas ümber töödelda.“ toob Pentus-Rosimannus näite. Kuigi Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks, et 25% kriitilistest toorainetest oleks 2030. aastaks taaskasutatud, hoiatab Kontrollikoda, et ilma konkreetsete sihtideta iga materjali kohta võivad investeeringud jääda venima ja tööstus kindluseta.