„Tööstus on väga oluline majandusjulgeoleku tagamise vahend – et me oleksime ise varustavad teatud asjadega ja seeläbi vähem manipuleeritavad.” sõnas Schank-Lukas.

Tema sõnul ei ole algatus tekkinud tühjale kohale, vaid tugineb Euroopa konkurentsivõime analüüsile, mille üheks aluseks on Mario Draghi raport. Selle keskmes on kolm põhimõtet: innovatsioon, dekarboniseerimise sidumine konkurentsivõimega ning majanduslik ja julgeolekualane autonoomia. Uus määrus peaks suunama Euroopa avaliku raha rohkem Euroopa enda tootmise ja strateegiliste sektorite tugevdamisse.

Kiiremad load ja strateegilised sektorid

Määruse üks praktilisemaid eesmärke on tööstusprojektide lubade kiirendamine. Euroopa riigid peavad looma süsteemi, kus ettevõtja saab esitada projekti jaoks taotluse ühte kontaktpunkti ning menetlus liigub edasi eri ametkondade vahel automaatselt.

„Kui ettevõte esitab projekti, peab ta saama kiiresti esimese vastuse – eesmärk on, et umbes 40–45 päeva jooksul oleks selge, kas taotlus vastab nõuetele või mida tuleb täiendada.”

Lisaks suunab määrus investeeringuid strateegilistesse sektoritesse. Energiaga seotud tööstustes keskendutakse näiteks tsemendi-, terase-, alumiiniumi- ja autotööstusele, kus eesmärk on vähendada heidet. Puhta tehnoloogia valdkonnas on esile tõstetud päikesepaneelid, tuuleenergia seadmed, soojuspumbad, akud ja elektrolüüserid.

Energia ja strateegiline autonoomia

Euroopa tööstuse konkurentsivõime on tihedalt seotud energiapoliitikaga. Euroopa sõltuvus imporditud energiast on olnud üks peamisi strateegilisi nõrkusi, mida nüüd üritatakse vähendada.

„Kui meil ei ole oma taskukohast ja puhast energiat, siis on väga raske rääkida strateegilisest autonoomiast.” leiab Schank-Lukas.

Seetõttu rõhutab Euroopa Liit energiatootmise suurendamist, energiavõrkude ühendamist ja uute tehnoloogiate arendamist. Näiteks toetatakse ka väikeste moodulreaktorite arendamist, mille jaoks soovitakse lihtsustada lubade menetlemist ja suunata rohkem avalikku raha. Kuigi sellised reaktorid ei pruugi turule jõuda enne järgmist kümnendit, nähakse neid osana Euroopa pikaajalisest energiastrateegiast.

Kuula pikemalt juba Euroopa täna saatest.