Üheks keskseks otsuseks kujunes Ukraina rahaline toetamine ligi 90 miljardi euro ulatuses kahe aasta jooksul. Tegemist on laenuga, mille tagasimaksmine on seotud Venemaa tulevaste reparatsioonidega. Kuigi see ei tähenda veel külmutatud Vene varade otsest kasutamist, rõhutas suursaadik, et Euroopa Liit otsustas need varad tähtajatult külmutatuks jätta. „Need jäävadki külmutatuks niikaua, kuni Venemaa lõpetab agressiooni ja kompenseerib tekitatud kahju Ukrainale,” selgitas ta. See tähendab, et Euroopa Liidul on ka edaspidistes rahuläbirääkimistes reaalsed hoovad, millest USA ega Venemaa mööda vaadata ei saa.

Ungari eraldiseisev poliitika Ukraina küsimuses ning Slovakkia võimalik liitumine samale joonele sunnivad ELi otsima uusi tööriistu. Ülemkogul otsustatud tõhustatud koostöö mehhanism võimaldab liikuda edasi ka siis, kui kõik liikmesriigid pole nõus. „Me ei saa lubada olukorda, kus üks või kaks riiki takistavad kogu Euroopa tegutsemist,” ütles Sillaste-Elling. Tema hinnangul ei ole Euroopa Liit rahuprotsessist kõrvale jäänud, isegi kui ta otseselt läbirääkimiste lauas ei istu – sanktsioonid, laienemine ja külmutatud varad jäävad siiski Euroopa otsustada.

Kuula lähemalt saatest