Hilisemates kommentaarides ajakirjandusele tõstis Trump USA väidetava osaluse Ukrainas 350 miljardi dollarini, süüdistades kuludes oma eelkäijat Joe Bidenit. Mis aga tegelikult nende arvude taga peitub? Seda uuris lähemalt Euroopa raadiotevõrgustik Euranet Plus, mille liige on ka Kuku raadio.

Kokkuvõtvalt võib kindlalt väita, et Ameerika Ühendriigid on olnud suurim ühe riigi abi andja Ukrainale alates Venemaa sissetungist 2022. aastal. Täpsete arvude üle vaieldakse siiski jätkuvalt , kuna abi sisaldab sageli toetusi, laene ja sõjavarustust.

Samas Euroopa on ühiselt Euroopa Liidu ja üksikute liikmesriikide kaudu andnud rohkem abi kui USA, kui võtta arvesse kogu rahalist toetust (sõjaline, rahaline, humanitaarabi). Väärib märkimist, et USA on püüdnud kontrollida suuri tulevasi investeeringuid Ukrainasse, mis võib Euroopa liitlasi kõrvale tõrjuda ja raskendada Ukraina ELi liikmeks saamise taotlust.

Uuringud näitavad, et Trumpi mainitud arvud on umbes kaks korda suuremad kui tegelik summa , mille kongress oli eraldanud. USA kulutuste kohta Ukrainale on erinevaid ametlikke arvutusi, sõltuvalt sellest, kuidas määratleda, mida loetakse abiks. Mõned hinnangud võivad sisaldada tulevasi abilubadusi või rahalisi vahendeid, mis on eraldatud seotud tegevusteks, mis ei toeta otseselt näiteks Ukrainat. Kuid igal juhul toodavad nad kõik keskmise summa, mis on palju madalam kui Trumpi reklaamitud.

Saksamaal asuv sõltumatu mittetulundusliku majandusliku mõttekoja Kieli Maailmamajanduse Instituut loetleb valitsuste sõjalist, rahalist ja humanitaarabi Ukrainale alates 2022. aasta veebruarist. See hõlmab 41 riiki, täpsemalt ELi liikmesriike, teisi G7 liikmeid, aga ka Austraaliat, Lõuna-Koread, Türgit, Norrat, Uus-Meremaad, Šveitsi, Hiinat, Taiwani, Indiat ja Islandit.

Instituudi15. aprillil 2025 avaldatud aruanne kinnitab, et Euroopa rahastajad on jätkuvalt Ukraina peamine abiallikas ja tegelikult vähendavad lõhet isegi sõjalise abi osas, mida on pikka aega peetud USA kantsiks. Ajavahemikus 24. jaanuar 2022 kuni 28. veebruar 2025 eraldas USA Ukrainale ligikaudu 115 miljardit eurot. EL ja Euroopa liikmesriigid eraldasid 138 miljardit eurot ehk 23 miljardit eurot rohkem kui USA.

Kui lisada kulukohustustega seotud kulud (kulutused, mis on lubatud, kuid mida ei ole veel riigi eelarves välja makstud või eraldatud), on Euroopa kulutused kaks korda suuremad kui USA omad (235 miljardit eurot võrreldes 118 miljardi euroga).

Sõjalise abi osas märgiti uuringus, et Ameerika juhib nüüd vaid 1 miljardi euroga: USA on andnud Ukrainale sõjalist abi ligi 65 miljardi euro ulatuses, Euroopa liikmesriigid on eraldanud ligi 64 miljardit eurot. Rahalise abi osas on USA on kulutanud ligi 47 miljardit eurot, EL on kulutanud ligi 50 miljardit eurot.

Humanitaarabi osas on USA panustanud 3,5 miljardit eurot, EL on kulutanud ligi 3 miljardit eurot.

Põhimõtteliselt on USA abi Ukrainale pärast Trumpi administratsiooni ametisse astumist kokku kuivanud, samal ajal kui Euroopa on järjekindlalt säilitanud oma toetuse, suurendades lõhet kogueraldistes.

Pärast viimase abipaketi väljakuulutamist 9. jaanuaril 2025 Bideni administratsiooni ajal ei ole täheldatud uut sõjalist, rahalist ega humanitaarabi. See pakett sisaldas 480 miljonit eurot (500 miljonit dollarit) sõjalist abi, hõlmas õhutõrje- ja õhk-maa rakette, samuti F-16 hävituslennukite varustust.

Viimati peatati USA toetus nii pikaks ajaks 2024. aasta jaanuaris, kui kongress oli ummikseisus uue Ukraina abipaketi üle.

Kieli instituudi viimased andmed ühtivad täpselt kaitsekulutuste näitajatega, mille avaldas veebruaris USA järelevalveasutus, mis koosneb enam kui 20 föderaalsest järelevalveasutusest, sealhulgas kaitseministeeriumist, välisministeeriumist ja USAIDist. Selle koduleht pakub üksikasjalikke aruandeid USA Ukrainale antava rahastamise kohta, mis hõlmavad julgeolekut, valitsemist, arengut ja humanitaarabi. Selle viies kvartaliaruanne, mis avaldati 2025. aasta veebruaris, näitas, et USA eraldas 182. aasta veebruarist kuni 2024. aasta detsembri lõpuni operatsioonile Atlantic Resolve – mis on Ameerika vastusele Venemaa sissetungile antud nimetus – 182 miljardit dollarit (166 miljardit eurot).

Kogusumma sisaldab kohustuslikku 140 miljardit dollarit (st juriidilist kohustust raha kohe või hiljem välja maksta), millest 83 miljardit dollarit on välja makstud.

Need kaks arvu on eurodesse ümberarvestatuna tihedalt kooskõlas Kieli Instituudi esitatud arvudega. Ukraina järelevalve aruandes rõhutatakse, et enamikku rahalistest vahenditest kasutatakse selleks, et täiendada USA kaitseministeeriumi varusid, pakkuda USA sõjalist väljaõpet Euroopas, aidata Ukrainat julgeolekuprogrammide kaudu.

Rahastamine oli algselt kaheparteiline, kuid paljud vabariiklased on sellest ajast alates joondunud Trumpi välispoliitikaga "Ameerika ennekõike" ja kritiseerinud Ukrainale eraldatud summat.

Märtsis kiitsid ELi juhid heaks Euroopa Komisjoni püüdluse eraldada kaitsekulutusteks ligikaudu 800 miljardit eurot, lubades kiiremas korras läbi vaadata komisjoni ettepaneku anda liikmesriikidele ELi tagatud laene kuni 150 miljardi euro ulatuses.

Ukraina puhul on EL ja selle liikmesriigid eraldanud ligikaudu 155 miljardit USA dollarit rahalist, sõjalist ja humanitaarabi, selgub ELi delegatsiooni USA juures 9. aprillil 2025 avaldatud uuest aruandest. See arv ühtib Kieli Instituudi ja USA föderaalasutuste omaga.

ELi ja ELi liikmesriikide kollektiivne toetus Ukrainale hõlmab 81,5 miljardit dollarit rahalist ja eelarvelist toetust ning humanitaar- ja hädaabi. Lisaks üle 53 miljardi dollari sõjalist abi – alates laskemoonast kuni õhutõrjesüsteemide, Leopard-tankide ja hävituslennukiteni.

Kieli instituudi andmetel võib Euroopa asendada suurema osa USA toetusest, kui viimane otsustab jäädavalt lõpetada oma rahalise ja sõjalise abi Ukrainale. Eurooplased võiksid suhteliselt tagasihoidlike lisajõupingutustega suurema osa kanda – eriti finantssektoris, teatas instituut märtsis avaldatud poliitikaülevaates.