Eesti ja teised Euroopa riigid on rõhutanud, et emotsioonidele järele andmine ei aita. Välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviov sõnul tuleb Trumpi avaldusi võtta tõsiselt, kuid mitte reageerida üle: „Ühtegi suppi ei tohi süüa nii kuumalt, nagu teda keedetakse.“ Euroopa ametlik seisukoht on selge – territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus ei ole loosungid, vaid praktilised poliitilised alused.

Vseviovi hinnangul tuleb Gröönimaa teemat käsitleda NATO raamistikus ja koostöös liitlastega, mitte retoorilise vastasseisuna. Euroopa on juba andnud signaali, suurendades oma sõjalist tähelepanu Arktikas ja osaledes Gröönimaaga seotud õppustel. „Kui kusagil tekib tunne, et NATO julgeolekuruum vajab rohkem tähelepanu, peab Euroopa suutma seda tähelepanu ise pakkuda,“ rõhutab ta. See on ühtaegu vastus Trumpi kriitikale ja katse näidata, et Euroopa ei looda ainult USA kaitsele.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Marek Kohv leiab, et Trumpi julgeolekuargumendid on nõrgad. USA-l on Gröönimaal olnud võimalus oma sõjalist kohalolekut suurendada ka Taani loal, kuid seda pole tehtud. Seetõttu näeb Kohv Trumpi huvis pigem sümboolset ja ajaloolist mõõdet: soov jätta endast märk maha maailma suurima saarega, mitte vältimatu julgeolekuvajadus.

Sageli tuuakse mängu ka Arktika maavarad ja uued mereteed, kuid Kohvi hinnangul on nende tegelik kasutuselevõtt veel aastakümnete kaugusel. Palju vahetum mõju on poliitiline: „Sellest, kui NATO sees tekivad pinged ja kahtlused, võidavad eelkõige Venemaa ja pikemas plaanis ka Hiina,“ ütleb ta. Moskva on juba avalikult irvitanud lääneriikide erimeelsuste üle ning Peking püüab end positsioneerida „lähis-Arktika riigina“. Gröönimaa juhtum näitab, kui habras võib olla alliansi ühtsus, kui põhimõtted seatakse kahtluse alla.

Euranet Plus raadiojaamade kajastused Gröönimaa teemadel on kokku võetud siin.