Mitmetes Põhja-Euroopa riikides nähakse tuleviku energiavajaduse katmise üheks lahenduseks Läänemere äärseid meretuuleparke. Paraku selgus nüüd, et need pargid võivad vähendada riikide kaitsevõimet. Nimelt keeldus Rootsi valitsus andmast luba 13 tuulepargi rajamiseks. See põhjustas kohe suure avaliku diskussiooni meretuuleparkide tuleviku kohta. Ka Eesti kaitseväe juhid ütlesid, et kavandatavad tuulepargid muudavad keerulisemaks luureandmete saamise, lühendavad eelhoiatuse aega ja nii edasi.

Eesti kaitseministri Hanno Pevkuri hinnangul on lahendused siiski olemas. Tema sõnul saab teema jagada kolmeks. ”Õhuseire poole pealt meil sisulist probleemi tuulikutega pole. Kui me räägime mereväe poole pealt, siis iga füüsiline takistus levivatele lainetele on takistus. On need siis elektromagnetlained või midagi muud. Aga kompensatsioonimeetmetega on võimalik see mure lahendada,” kirjeldas ta.

Kolmas aspekt on signaallluure. Pevkur nentis, et kõigil tasub aru saada, et lääne poole ei ole meil põhjust vaadata. ”Küll on meil loomulikult huvi vaadata ida poole ja sinna me oleme seadnud ka väga selged tugevad piirangud tuuleparkidele,” lausus ta.

Ministri väitel tekitab tegelikult iga teatud kõrgusest kõrgemal olev objekt häiringuid. ”Muuseas jääb radarite pilti ka suurem linnuparv,” tõi ta näite. ”Nii et erinevaid häiringuid on, aga see ei tähenda, et me nendest üle ei saa. Saame küll.”

Kukule antud intervjuus rääkis kaitseminister veel ka sellest, kuidas Euroopa Liit rahastab esmakordselt Euroopa riikide kaitsehankeid ja puudutati ka võimelikke hübriidrünnakuid taristutele nagu näiteks merealused kaablid.

Kuula pikemalt:

Energiakindlusest rääkides on mitmetes Euroopa riikides vastu talve teemaks elektri hind. Raadiotevõrgustik Euranet Plus on kokku pannud kaardi, mis annab ülevaate, kui paljudes riikides ollakse silmitsi kütteostu võimetusega. Andmed põhinevad 2023. aastal ja nende järgi ei suutnud üle 10 protsendi Euroopa majapidamistest oma energiavajadust katta. Eestis oli vastav protsent 4,1.