Kuna demokraatia on üks teemadest, mille eest te vastutate, tahaksin alustada Ungari küsimusest. Me teame, et demokraatia on seal selgelt halvenemas. Hiljuti jõudis Euroopa Kohtu kohtujurist järeldusele, et Ungari rikub tõepoolest ELi aluslepinguid, kuna need piiravad juurdepääsu LGBTIQ-sisule. Ja nüüd on Budapest Pride keelatud. Mida siis komisjon kavatseb teha? Ja võib-olla lähete teie isiklikult või mõni teine volinik Budapest Pride'ile, et seda kogunemisõigust toetada?

Komisjon algatas Ungari vastu hiljutise rikkumismenetluse tõttu mitu aastat tagasi. Nüüd ootame lõplikku otsust ka Euroopa Kohtult. Nagu nägime esimesest teabest kaks nädalat tagasi, toetas see komisjoni siinset lähenemisviisi. Mis puutub just nendesse põhiõigustesse, sõnavabadusse ja ka meie inimõigustesse, siis loomulikult on need Euroopa Liidu põhiväärtused ja me kaitseme neid. Praegu viimistleme ka oma õigusriigi olukorda käsitlevat aruannet ning käsitleme neid teemasid selles.

Kuid kas otsus Budapest Pride'il osalemise kohta on juba tehtud või mitte?

Oleme näinud, et politsei kohaldab nüüd Ungaris seadust ja oleme aru saanud, et see on nüüd kohtu kontrolli all - ka politsei otsus.

Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi hiljutine raport on üsna murettekitav. Nii mõjutas desinformatsioon eelmisel aastal valimisi 80% riikides, sealhulgas ELi liikmesriikides, nagu näiteks Slovakkia. Aruanne näitab ka, et välissekkumine muutub üha keerukamaks. Me räägime küberrünnakute, varjatud rahalise mõju ja veebis manipuleerimise segust. Ja üks võtmeprobleem on see, et digitaalsed platvormid ei ole ikka veel korralikult reguleeritud. Kas see ei näita, et vahendid, mis meil praegu ELis on, on ebapiisavad või liiga aeglased, et nende kiiresti arenevate ohtudega sammu pidada.

Ma arvan, et meil on Euroopa Liidus digiteenuste osas väga ranged eeskirjad, sest meil on digiteenuste seadus ja nüüd jõustame neid eeskirju täielikult. Ja meie reeglites on väga selgelt öeldud, et veebiplatvormid peavad kogu aeg hindama ja leevendama süstemaatilisi riske, mida nad kujutavad endast näiteks meie kodanikuarutelule või valimisprotsessidele, eriti kui tegemist on valimistega. Samuti oleme koostanud ja avaldanud oma suunised valimisprotsesside kaitse kohta.

Kuid nüüd, nagu te ütlesite, levib valimiste ümber nii palju desinformatsiooni, et enamik juhtumeid, kui valimised on tulemas erinevates liikmesriikides koos riikliku digitaalse koordinaatori komisjoniga, on olnud ka ümarlauad veebiplatvormidega. Tõesti kontrollimine, kas neil on kõik tavad paigas ja nad tagavad, et nendega ei manipuleerita ega väärkasutata valimisprotsesside ajal. Nii et see on meie jaoks väga oluline prioriteet.

Mis on järgmine samm? Kuidas saaksime edasi minna? Kuidas saaksime nende hübriidohtudega tõhusamalt toime tulla? Ma pean eriti silmas mõningaid liikmesriike, väiksemaid, uuemaid, kus demokraatlikud institutsioonid võivad olla rohkem avatud. Mida saame teha, et neid liikmesriike aidata?

Veebiplatvormid mängivad siin väga olulist rolli. Ja muidugi on alati oluline, et meie riiklikud ametiasutused oleksid väga hästi kursis ja koordineeriksid tegevust väga hästi teadlaste ja valitsusväliste organisatsioonidega, samuti Euroopa Komisjoni ja platvormidega, et veenduda, et kõik tavad on paigas ja me teame kõiki riske. Sest ka eri liikmesriikides võib olukord olla väga erinev - nii näeme ka, näiteks praegu Rumeenia valimiste ajal, et kus viidati 20 korda rohkem desinformatsioonile kui aasta tagasi Euroopa Parlamendi valimistel kogu Euroopa Liidus kokku. 20 korda rohkem Rumeenias! Kuid samal ajal olid Portugalis ka valimised ja sellise desinformatsiooni kohta peaaegu infot ei tulnudki.

Nii et olukord on ka erinevates riikides väga erinev. Ja sellepärast mängivad meie riiklikud digikoordinaatorid siin väga olulist rolli, kui nad koguvad kokku veebiplatvorme ja uurivad nendega ka konkreetseid riske. Kuid see on teatud valdkond, millele me praegu väga palju keskendume. Ja ka praegu, kui me valmistame ette oma demokraatiakilpi, on loomulikult ka meie valimisprotsesside terviklikkus ning tegelikult desinformatsiooni ja välissekkumise osa selle oluline osa.

Iiri digitaalsete õiguste eest võitleja Johnny Ryan on väitnud, et GDPR-i ja muude kehtivate õigusaktide alusel on ELi olemasolevate volituste piires sundida sotsiaalmeediaettevõtteid välja lülitama soovitamisalgorütmi, mida on näha sellistel platvormidel nagu TikTok. Need on algorütmid, mida oleme näinud sellistes kohtades nagu Rumeenia, mis on väga selgelt suunatud meie kodanike pommitamisele sisuga, mis muudab nad kartlikuks ja vihaseks ning tõepoolest avatud poliitilisele manipulatsioonile. Kas olete nõus, et ELi olemasolevate volituste piires on need algorütmid välja lülitada? Ja kas nõustute ka inimesega, kellega me rääkisime, et nende algorütmide väljalülitamine oleks Euroopa huvides?

See on ka üks osa meie digiteenuste seadusest, tahame veenduda, et veebiplatvormid on läbipaistvad ja seetõttu peavad nad ka kasutajaid teavitama, miks neile teatud sisu soovitatakse. Ja kasutajatel peab olema ka võimalus soovitussüsteemi muuta. Me teame, et peaaegu kõik veebiplatvormid ei ole oma tegevuses piisavalt läbipaistvad. See oli väga selge ka eelmisel aastal, kui veebiplatvormid viisid esimest korda läbi sõltumatuid auditeid ja audiitorid andsid veebiplatvormidele väga palju tagasisidet, et need ei ole piisavalt läbipaistvad.

Ja sellepärast jätkame dialoogi veebiplatvormidega. Ja me ütleme neile ka väga selgelt, mida me neilt ootame, sest on väga oluline, et kasutajad, nad teaksid, miks teatud sisu neile soovitatakse, ja neil peab olema ka võimalus soovitussüsteemi muuta.

Mida saavad Euroopa ja ELi ametiasutused teha, et tõsta inimeste teadlikkust manipuleerimisest, mida korraldatakse sageli väljastpoolt Euroopat? Eriti tahaksin ma teada tehisintellektist tulenevast manipuleerimisest. Milliseid meetmeid saaks ette võtta?

See on ka üks peamisi digiteenuste õigusakti rakendusi, et veebiplatvormid peavad kogu aeg süstemaatilisi riske hindama ja maandama. Ja muidugi nüüd, kui nad kasutavad üha rohkem tehisintellekti, hõlmab see ka tehisintellekti sisu, mida nad peavad kogu aeg jälgima. Neil on kõik praktikad olemas, et riske maandada. Kuid eriti tahan rõhutada ka meie meediapädevuse, digioskuste ja digitaalse kirjaoskuse tähtsust. On väga oluline, et me hariksime oma kodanikke ka digitaalses maailmas, et kõigil oleks ka vahendid mõelda ja kriitiliselt analüüsida ka sisu, mida nad näevad.

Nii et ma näen, et mõlemat poolt on tõesti väga vaja, meil peavad olema selged reeglid. Samuti peame neid täielikult jõustama ja tagama, et veebiplatvormid nad täidavad siin oma kohustusi ja tagavad, et nad ei levita desinformatsiooni ega kahjulikku sisu. Kuid samal ajal peavad ka meie kodanikud valikuid tegema. Ja me näeme, et kui vaadata digitaalseid oskusi, ei ole me seal, kus peaksime olema. Nii et see on kindlasti valdkond, millele peame lähikuudel ja -aastatel keskenduma. Vaadake ka parimaid näiteid, neid liikmesriike, kes on selles valdkonnas edukad olnud. Kuid üldiselt on meil digioskuste osas väga palju puudu.

Tahan küsida teilt küsimuse sotsiaalmeedia vanusepiirangu kohta, mida mõned poliitikud nüüd välja pakuvad. Emmanuel Macron on üks neist. Mis on teie arvamus? Kas komisjon oleks valmis jätkama mingisuguse vanusepiiranguga sotsiaalmeedia kasutamisele Euroopas?

Digiteenuste seaduses on meil internetipõhiste teenuste pakkujatele väga selge kohustus, et kui alaealised neid teenuseid kasutavad, tuleks alaealistele tagada väga kõrge ohutuse, privaatsuse ja turvalisuse tase. Ja me teame, et praegu see nii ei ole. Seepärast on komisjon algatanud mitu uurimist väga suurte veebiplatvormide suhtes. Kuid me oleme nüüd viimistlemas ka oma suuniseid veebiplatvormidele, kus me tõesti näitame neile, milliseid tavasid me veebiplatvormidelt ootame, et muuta meie alaealiste jaoks nende teenuste kasutamine turvalisemaks.

Ma mõistan ka arutelu vanusepiirangu üle, kuid samal ajal peame mõtlema sellele, et peame kodanikke harima digitaalse maailma jaoks. Seega arvan, et on oluline õppida kasutama ka digitaalseid tööriistu. Kuid ma saan aru, et paljudes peredes on see suur mure, eriti ekraaniaja pärast. See pole ainult sotsiaalmeedia. See võib olla mängimine või mõni muu interneti-teenus, mis tõmbab alaealiste tähelepanu ja nad kasutavad liiga palju netiaega. Ja ma arvan, et need on peamised mured, nii ekraaniaeg kui sisu, mida alaealistele näidatakse.

Euroopas on viimasel ajal toimunud ägedad hübriidlahingud, mis hõlmavad poliitilist sekkumist. Me räägime Rumeeniast, Ungarist, Slovakkiast ja muidugi Venemaa sõja kontekstist Ukrainas. Millises suunas taaselustavad need lahingud Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse tähtsust?

Kui me räägime tehnoloogilisest suveräänsusest, siis on oluline, et meil oleks kõigis oma kriitilistes sektorites oma võimekus. Et me ei sõltuks ühest ettevõttest või ühest kolmandast riigist, kui tegemist on väga kriitiliste teenustega. Ja me oleme täpsustanud, et eriti tehisintellekt ja kvanttehnoloogia ning pooljuhid, need on kolm väga kriitilist tehnoloogiat, millesse me peame ise investeerima, et veenduda enda võimekusest.

Kuid samal ajal ei tähenda see, et sulgeme piirid ja ei tee teistega koostööd. Näeme, et see on oluline osa konkurentsivõimest, et teeme väga tihedat koostööd sarnaselt mõtleva partneriga ka tehnoloogia ja digi valdkonnas. Kuid samal ajal on oluline ka omada oma võimekust, et me poleks sõltuvad.

Kas poleks aeg tunnistada, et EL on võidujooksus maha jäämas? Sest samal ajal kui Ameerika Ühendriigid ja Hiina juhivad teed, kaalub EL vaid regulatsioone, mis on juba hilinenud. Nii et kas on üldse oluline, et meil on Euroopa reeglid, kui kõik suuremad tehisintellekti tegijad asuvad mujal?

Euroopa Liidus tahame olla kindlad, et digikeskkonnast rääkides on meil turvaline, õiglane ja demokraatlik keskkond. Ka tehnoloogia ja tehisintellekti osas, et meie kodanikud saaksid tehnoloogiat usaldada. Sest me teame, et tehisintellekt muudab lähiaastatel paljusid asju meie ühiskonnas, tööstuses ja töökohtades. Seega on oluline, et inimesed saaksid seda tehnoloogiat usaldada. Näiteks kui tehisintellekti kasutatakse haiglas, on oluline, et meie kodanikud teaksid, et see vastab teatud standarditele ja seda on varem testitud, seda rakendatakse turgudel. K

uid samal ajal ei näe ma, et see oleks kuidagi vastuoluline, et meil on reeglid ja me suurendame ka investeeringuid ja uuendusi selles valdkonnas. Eelkõige on meil Euroopa Liidus palju tugevusi ka tehisintellekti osas. Meil on Euroopa Liidus kõige rohkem tehisintellekti valdkonna teadlasi. Ja meil on ka umbes kuus tuhat idufirmat, kes töötavad tehisintellekti juurutamise nimel. Kuid peamine takistus nende jaoks on olnud see, et neil pole oma tehisintellekti süsteemide koolitamiseks arvutusvõimsust. Ja seepärast investeerime nüüd koos oma liikmesriikidega tehisintellekti tehastesse, et tagada meie idufirmadele ja teadlastele juurdepääs arvutusvõimsusele ja seejärel saavad nad tehisintellekti arendada ka Euroopa Liidus.

Lõpetuseks - kas meil on raha? Sest need 200 miljardit, mille president veebruaris Pariisis välja kuulutas, selle kohta öeldakse, et see on natuke bluff. Kas meil on tegelikult raha, mida investeerida, et selles võidujooksus püsida?

Mis puutub riiklikku rahastamisse, siis Euroopa Liit on selles sageli väga hea. Kuid me ei ole nii head erasektori rahastamises ja seepärast tahame nüüd ühendada erasektori rahastamise riikliku rahastamisega. Meil on väga hea meel näha, et on palju tööstusharusid ja sidusrühmi, kes on huvitatud meiega koos gigatehasesse investeerimisest. Nii et ma arvan, et juuni lõpus on meil rohkem teavet ka selle kohta, millised need konsortsiumid võiksid olla. Kuid eriti tahame julgustada erainvesteeringuid tehnoloogiasse.